30 aastat tagasi võeti rahvahääletusel vastu põhiseadus
28. juuni 2022, 14:07
Täna möödub 30 aastat päevast, mil taasiseseisvunud Eestis võeti rahvahääletusel vastu põhiseadus, mis jõustus sama aasta 3. juulil.
„Olukorras, kus ka seadustest pole leida seda õiget ja sobivat pidepunkti, on abiks terve mõistus, soe süda ja – õiguslikust vaatest – põhiseadus. Mulle tundub, et viimastel aastatel oleme seetõttu varasemast palju enam rääkinud põhiseadusest. Kriisides ongi meil tulnud otsida pidepunkte,“ ütles justiitsminister Maris Lauri põhiseaduse 30 sünnipäeva eel.
„Arutelu põhiseaduse üle tähendab, et me hoolime temast ja tahame, et põhiseadusest sätestatut võetaks tõsiselt. Põhiseadus peab olema PÕHIseadus, mitte lihtsalt üks paber, mille kõrval on mingid muud kokkulepped ja reeglid ning neile tuginev tegelik elu,“ lisas ta.
1992. aasta rahvahääletusest võttis osa 2/3 Eesti kodanikest, kellest 92% hääletas põhiseaduse vastuvõtmise poolt. Põhiseaduse teksti töötas välja 50 liikmest koosnenud Põhiseaduse Assamblee, mis alustas tööd 13. septembril 1991. aastal. Assamblee moodustati Eesti Kongressi ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esindajatest.
„Kui Eesti iseseisvus 1991. aastal taastati, siis tuli õigusriigi alusena võtta vastu Eesti elanike õigusi, vabadusi ja kohustusi austav põhiseadus ning samuti ehitada üles uus euroopalik õigussüsteem,“ sõnas Lauri.
Kui Eesti esimese põhiseaduse 100. aastapäeva puhul 2020. aastal keskendus justiitsministeerium eelkõige põhiõiguste ja kohustuste tasakaalu esiletõstmisele, siis kehtiva põhiseaduse 30. aastapäeval pööratakse tähelepanu suurematele justiitsvaldkonna õigusreformidele, millel on sellel aastal ümmargused tähtpäevad.
Selleks korraldab justiitsministeerium koos Riigiõiguse Sihtkapitali, riigikohtu, õiguskantsleri kantselei, patendiameti, Eesti juristide liidu ning Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsiga konverentside sarja, mis käsitlevad neid teemasid lähemalt nii ajaloo, tänapäeva kui ka tuleviku vaates. Konverentsidel esinevad oma ala eksperdid, õigusteadlased ja praktikud ning inimesed, kes olid reformide loomise juures.
Konverentsid toimuvad järgmistel kuupäevadel:
25. august – Autoriõigus 30
8. september – Karistusõigus 20
17. november – Võlaõigus 20
Konverentside programmiga on võimalik lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.