Alates 1. juulist saab veebilehel kalaluba.ee taotleda vähipüügiluba

Laiade sõrgadega jõevähk on Eesti põlisliik. Foto: Aleksey Stemmer/Adobestock

Jõevähi püük on lubatud vaid augustikuus ning üksnes kalastuskaardi alusel. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates sellest reedest, 1. juulist. Paberil saab kalastuskaarti taotleda Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontorites.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhi Aimar Rakko sõnul on põhjust kalastuskaardi hankimisega kiirustada neil, kes soovivad vähki püüda Saaremaal või Pangodi järves Tartumaal. „Saaremaa veekogudes ja Pangodi järves Tartumaal on vähipüügilubade soovijate hulk tavaliselt suurem kui piirarv lubasid anda võimaldab ja nendesse veekogudesse ette nähtud kalastuskaardid saavad väga kiiresti otsa. Mujal Eestis pole tung lubadele nii suur ning tõenäoliselt jagub soovijatele kalastuskaarte veel augustiski,“ ütles Rakko.

Lõviosa kalastuskaartidest jaotataksegi kalaluba.ee kaudu, paberil taotluse esitajatele Keskkonnaameti kontorites on võimalik jagada vaid üksikud kalastuskaardid igas maakonnas. Kalastuskaartide piirarv eri veekogudes on paika pandud keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ 8. peatükis.

Kõige mugavam ja kindlam ongi soetada vähipüügiks vajalik kalastuskaart veebiaadressil kalaluba.ee. Püügiloa taotleja saab keskkonda sisse logida kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID vahendusel. Vähipüügiks vajaliku kalastuskaardi soetamiseks tuleb portaalis kalaluba.ee klõpsata esmalt valikul „kalastuskaart“, seejärel valida püügivahendina vähinatt ja vähimõrd, seejärel sobiv maakond ja veekogu. Ära tuleb märkida ka püügikuupäev, sest kalastuskaart kehtib 24 tundi.

Keskkonnaametis saab kohapeal esitada taotlusi Tartu ja Kuressaare kontorites 1. juuli hommikul kella 9–10. Teistes keskkonnaameti kontorites saab taotluse jätta kontori postkasti või saata posti või e-postiga aadressil [e-mail].

15 eurot maksev kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või -mõrda. Kalastuskaart on seotud isikukoodiga ning üks püüdja saab samale veekogule vähipüügiloa kuni kolmeks ööpäevaks, Saaremaal ja Pangodi järvel kuni üheks ööpäevaks. Kalastuskaarti ei saa osta need, kellel on mõne varasema kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata.

„Et jõevähi populatsioon püsiks, on seatud ka saagi ülempiir: iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 75 jõevähki,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini, kuid mitte kõigis veekogudes. Näiteks Hiiumaal pole vähipüük lubatud ning sinna ei saagi vähipüügiks vajalikku kalastuskaarti hankida. Loe vähipüügist lähemalt ning leia püügikeelualad Keskkonnaameti kodulehelt.