R, 19.08.2022

Koolinoorte laulu- ja tantsupidu 60

Merit Männi
, ajakirjanik
Koolinoorte laulu- ja tantsupidu 60
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tallinn, 02.07.2017
Mina jään - XII noorte laulupidu.
FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES
Tallinn, 02.07.2017 Mina jään - XII noorte laulupidu. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Täna 60 aastat tagasi algas Tallinnas esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Sellega seoses ootab Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutusega kirjalikke meenutusi ning fotosid noorte laulu- ja tantsupidudel osalenutelt.

Esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu, mis oli toona paraku pühendatud pioneeriorganisatsiooni ümmargusele tähtpäevale, algas 30. juuni õhtul kell 19 Kalevi staadionil lõkkeõhtu-tantsupeoga ning jätkus 1. juulil laulupeoga. Idee korraldada üldpidude kõrval noorte laulu- ja tantsupidu tekkis Ellerheina tütarlastekoori dirigendil ja muusikapedagoogil Heino Kaljustel ning rahvatantsujuhil ja tantsupedagoogil Alfred Raadikul. Üheks põhjuseks oli kindlasti koolinoorte kooride ja tantsurühmade rohkus üldpidudel. Noortepidu andis võimaluse peost osa saada ka mudilaskooridel, kes üldlaulupeole pääsesid esimest korda alles 1994. aastal. Esimesest noorte laulupeost võttis osa 11 000 noort, tantsupeost 4000 tantsijat. Järgmisel suvel toimuva XIII noorte laulupeo "Püha on maa" kunstiline juht Pärt Uusberg ütleb, et ta on oma nahal kogenud, kuivõrd sügavalt võib üks laste- ja noortekoor mõjutada noore inimese tulevast elu, kasvatades järk-järgult hinge armastust (koori)muusika ning elu ja inimeste vastu. Seetõttu on tal hea meel, et ta on just noorte laulupidu vedamas. "Kui mõtlen end tagasi koolinooreks, on mul väga hea meel, et laulupeod toimusid iga 2-3 aasta tagant. Eks ju noortepeo mõte olegi juurutada lastes ja noortes armastust laulupeo kui fenomeni vastu ja ses mõttes tundub taoline tihedus põhjendatud olevat. Tajub ju ühtlasi laps aega teistmoodi kui täiskasvanu - lapse jaoks võib kaks aastat olla tunnetuslikult sama pikk intervall kui täiskasvanule viis," tõdeb Uusberg. XIII noorte tantsupeo etenduse "Sillad" pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman leiab, et noorte laulu- ja tantsupeod on aja jooksul leidnud oma kindla koha laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidjatena, kõnetades noori ja kutsudes neid Eesti rahvatantsu ning oluliste väärtuste juurde. "Ei ole saladus, et peale kaht keerukat pandeemia-aastat on suured lootused pandud taas laulu- ja tantsupeole, et see innustaks taas rahvatantsu ja koorilauluga tegelema. See emotsioon, mille saab sel hetkel, kui sammud saavad suurde mustrisse tantsitud, täidab meeli ning kannab edasi," ütleb pealavastaja. Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin usub, et on noortepidudel on laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise seisukohalt keskne roll just uute põlvkondade kaasamisel. "Nooremate põlvkondade mänguoskus ja huvi, samuti rahvamuusikaõpetajate pühendunud töö väärib ainult kiitust," rõhutab Uppin. Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on algatanud noorte laulu- ja tantsupidude juubeli puhul meenutuste ja piltide kogumise kampaania, kuhu on oodatud kõik lood, mis inimestele on noortepidudest või nendeks valmistumisest mällu sööbinud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest pärit lood olmest - näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest - aga samuti rongkäigust, peomeeleolust, esinemisriietest, ilmaoludest jne. Saata võib nii meenutusi, fotosid kui ka videoid. Lugusid noorte laulu- ja tantsupidudelt saab kirja panna SIIN.

Mälestusi oodatakse kuni 27. novembrini ning kogunenud materjalist annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja kogumiku "Noorte laulu- ja tantsupidu 60 - MINU LUGU".

Märksõnad
Tagasi üles