Päikesepaneelid ja korteriühistud: müüdid vs tegelikkus

Päikesepaneelid. Foto on illustreeriv. Foto: Ben Stansall

Päikesepaneelid on tõusev trend ning aina enam leiavad need kasutust ka korteriühistute seas. Korteriühistute renoveerimislaenuga seoses on aga ülesse kerkinud mitmeid küsimusi ja müüte, millele aitab vastata Tallinna Tehnikaülikooli teadur Taavi Raadik. ​​​​​​​

Päikesepatarei näol on tegemist seadmega, mis muundab päikeseenergia otse elektrienergiaks. Energiat muundades ei toimu otsest kulumist, puuduvad liikuvad osad, samuti ei tekita päikesepatareid müra ning ei saasta loodust. „Tegemist on puhtalt rohelise tootmisega,“ kinnitab Raadik, kes on päikeseenergiaga tegelenud 17 aastat. Ta võrdleb päikesepatarei tööd tavalise patareiga: „Kui päikesepatarei element on päikese käes, siis energia tootmine toimub ning ta on justkui nagu tavaline täis patarei, mis annab välja energiat, kuid kui elementi päikese käes ei ole, on ta nagu tavaline patarei, mis on tühjaks saanud.“ Päikesepaneelid on investeering 30 aastaks.

Müüt 1: Päikesepaneelid ei tasu Eesti kliimas ära

Kõige intensiivsem tootmise periood toimub märtsist oktoobrini – kõige produktiivsemaks kuuks tootlikkuse poolest kipub olema mai. Saksamaa on maailmas neljas riik, kes kasutab kõige enam päikese abil toodetud elektrit. Eesti, asudes Saksamaaga samas kliimavööndis, on võimeline tootma elektrit päikeseenergia abil sama efektiivselt kui Saksamaa - aastane elektrienergia hulk, mis on toodetud päikesepatareidega Saksamaal, on Eestis sama.

Müüt 2: Paneelide paigaldamine on keeruline ja ajakulukas protsess

Enne paigaldamist tuleb kindlasti võtta ühendust kohaliku omavalitsusega ning arutada, kas ja millised on võimalused paneelide paigaldamiseks. Loa korral tuleb esitada taotlus elektriettevõttele ning kalkuleerida, kui suur on tarbimine, millised on paigaldamise võimalused ning kuidas süsteem üles ehitada. Seejärel tuleb kalkulatsioonide järgi tellida paneelide installatsioon. Kuid asjale on võimalik läheneda väga lihtsalt: võta ühendust mõne teenusepakkujaga ning telli „võtmed kätte“ süsteem – kogu asjaajamine tehakse sinu eest ära ning võid kvaliteedis kindel olla.

Müüt 3: Päikesepaneele ei ole võimalik paigaldada kortermajadele

Päikesepaneele on võimalik ideaalselt paigaldada ka kortermajadele – kortermaja vanus ning tüüp ei ole sealjuures olulised, kui katus on sobivas seisukorras ning kandevõime on olemas. Ideaalis võiks tegemist olla viilaktusega, mis on põhja-lõuna suunaline, paigaldades paneelid lõunasse. Samas ei tasu peljata ka lamekatusteid, kuna sedasi on võimalik paigaldada paneelid just sellises suunas ja nurga alla, mis tagab patareide efektiivseima tootlikkuse. Olenemata maja kujust ja suunast, alati on võimalik leida optimaalne lahendus.

Müüt 4: Päikesepaneelid on haruldane nähtus

On levinud arusaam, et päikeseenergiat kasutavad vähesed ning huvi päikeseenergia kasutamise vastu on olemas vaid teatud ringkonnas. Taavi Raadik kinnitab, et tänaseks on huvi päikeseenergia vastu väga suur. „Elektrilevi andmetel ligi 1000 inimest kuus esitavad taotluse sooviga hakata päikeseenergia abil elektrit tootma,“ kinnitab Raadik ning lisab, et kui külastada ka erinevate teenusepakkujate veebilehti, kajastub ka seal suur huvi päikeseenergia vastu. „Alates jaanuarist on huviliste arv mitmekordistunud. Potentsiaal on meeletu,“ lisab ta.

Müüt 5: Energia, mida ära ei kasutata, läheb kaotsi

Kui toota energiat, võib juhtuda see, et alati ei suuda majarahvas kogu saadud energiat ära kasutada ning elektrit võib jääda üle, seda eelkõige päevasel ajal, kui inimesed kodus ei pruugi olla. Selleks, et toodetud energia kaotsi ei läheks, on võimalik müüa toodetud elekter börsihinnaga tagasi teenusepakkujale, kes hoolitseb selle eest, et toodang raisku ei läheks. Võrku müüdud elekter oleks korteriühistule hea sissetulekuallikaks, mida on võimalik rahas välja võtta või jätta ettemaksuks näiteks talveperioodiks, kui paneelid elektrit ei tooda ja suurem osa elektrienergiast tuleb sisse osta. ​​​​​​​

Müüt 6: Pangad päikesepaneelide soetamist ei toeta

Vajadus energiatõhusate lahenduste järele on suur ning kliendid ootavad pankadelt uusi rohelisi lahendusi. Seetõttu tõi SEB turule tagatiseta rohelise mikrolaenu, mis on mõeldud väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtetele, s.h ka korteriühistutele, päikesepaneelide või autolaadijate paigaldamise finantseerimiseks. Mikrolaenu suurus on kuni 20 000 eurot. Samuti hakkab EAS-i ja KredExi ühendasutus pakkuma alates 11. juulist korteriühistutele toetust päikesepaneelide ostuks ja paigalduseks. Toetuseks jagatakse 5 miljonit eurot ja taotlusvoor on avatud kuniks raha jätkub.