Eesti inimesed pigem ootavad arsti juurde tasuta visiidiaega, kui lähevad tasulisele vastuvõtule

Copy
Arstikabinet. Foto on illustratiivne
Arstikabinet. Foto on illustratiivne Foto: Tairo Lutter

Kantar Emor viis selle aasta juunikuus läbi meditsiiniasutuste uuringu, milles selgus, et Eesti elanikud on pigem valmis ootama arsti vastuvõtule tasuta visiidiaega, kui lähevad tasulisele vastuvõtule, isegi kui ooteaeg on pikk – nõnda nentis 44% elanikest. Vaid 28% on pigem valmis tasulisele vastuvõtule minema. 17% valis skaala keskmise vastusevariandi, ehk nii või naa. Veidi üle kümnendiku ei osanud küsimusele vastata.

„Inimesed tahavad muidugi võimalusel oma jooksvaid kulusid kokku hoida, eriti ajal, mil elu aina kallineb. Siiski on see ka murekoht, kuna eriarstide järjekorrad on valdavalt pikad, kuid on inimesi, kes isegi tõsise murega ei jõua tasulise visiidi eest maksta ja peavad paratamatult pikas järjekorras ootama,“ kommenteeris Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko.

Uuringu raames küsiti Eesti elanikelt ka seda, milliseid meditsiiniasutusi seostavad nad kõrge ravikvaliteedi kuvandiga. Esikohale positsioneerus Tartu Ülikooli Kliinikum ning teisele kohale Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Kantar Emori uuringueksperdi Kaisa Esko sõnul on hea ravikvaliteedi kuvand meditsiiniasutuste jaoks kriitilise tähtsusega. „Muidugi oleneb erinevate omaduste omistamine ka sellest, kuivõrd inimesed mõnda meditsiiniasutust teavad või milline on nende kogemus, kuid üldine kuvand on väga oluline näitaja sellest, milline on valdav hinnang asutusele ning mida on meediast või tuttavatelt kuuldud,“ kommenteeris Esko.

Lisaks ravikvaliteedi kuvandile kaardistati ja patsiendisõbralikkuse ja usaldusväärsuse kuvandit. Usaldusväärsuse poolest on esikohal taas Tartu Ülikooli Kliinikum, kuid patsiendisõbralikkuse osas paistab enim silma Synlab.

Selline meditsiiniasutuste kuvandit kaardistav uuring toimus esimest korda. Uuringusse kaasatud meditsiiniasutuste nimekiri koosnes 16 suurhaiglast ja erakliinikust. Küsimused puudutasid meditsiiniasutuste tuntust, inimeste kokkupuudet asutustega, erinevate omaduste omistamist meditsiiniasutustele ning ka elanikkonna üldiseid hoiakuid.

Uuringus osales 1111 Eesti elanikku vanusevahemikus 15–74. Uuring toimus 9.–15.06.2022.

Tagasi üles