Kui sõdur muutub hulljulgeks, lõppeb see halvasti

Vanemveebel Tommy Orumaa soovitab asjaolusid, mis tema Kotkaristi kuldristiga autasustamist põhjendavad, küsida pataljoniülemalt või tema asetäitjalt. «Nemad ju esildise presidendi kantseleile tegid. Mul on hea meel, et ülemad mind nii kõrgelt hindavad,» ütleb ta. Foto: Arno Mikkor/Vabariigi Presidendi Kantselei

Esimese jalaväebrigaadi suurtükipataljoni vanemveebel Tommy Orumaa (42) oli veebruaris vahetult pärast presidendi kantseleist tulnud sõnumit, et riigipea annetas talle Kotkaristi kuldristi, kohmetu. «Ma ei oskagi seda tunnet sõnadega väljendada. Väga meeldiv üllatus, et sain nii kõrge tunnustuse osaliseks,» ütles ta.

Neli kuud hiljem sõnab üks kolmest tänavu presidendilt riikliku autasu saanud järvalastest, et päris ootamatult talle Kotkarist siiski ei tulnud, sest teenistuskaaslased andsid talle esildise tegemisest teada.

Autasu andmise uudisest kuuldes see hetke­emotsiooni siiski ei kahandanud. «Suuremad ergutused võivad kaitseväelastele enamasti tulla rotatsiooni lõpus, aga sellised autasusid antakse ekspromt,» ütleb ta.