29. juunist 6. juulini sai esitada põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse taotlusi. Esialgsetel andmetel taotles toetust 2298 taotlejat. Üks taotleja sai toetust taotleda mitmes valdkonnas.
Põllumajandussektorile mõeldud erakorralist toetust taotleb üle 100 tootja
Erakorralist toetust said taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkondades, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad ja kehtestatud kaubanduspiirangud on negatiivselt enim mõjutanud.
Kõige enam taotlusi esitati Saaremaalt (312), Pärnumaalt (286) ja Viljandimaalt (207). Järvamaalt tuli 103 taotlust.
Kõige enam taotlusi esitati veiseliha tootmise valdkonnas (1192 taotlust), järgnesid lamba- ja kitsekasvatus (464 taotlust), piimatootmine (455 taotlust) ning kartuli-, maasika- ja avamaaköögivilja kasvatus (424 taotlust).
Erakorralise toetuse eelarve on 11,7 miljonit eurot, millest Eesti riigi osa on 9,1 miljonit. Toetuse kavandatav sektoritevaheline jaotus:
• sealiha tootmine 4,5 mln eurot;
• piimatootmine 2,51 mln eurot;
• lamba- ja kitsekasvatus 0,6 min eurot;
• veiseliha tootmine 2 mln eurot;
• kartuli-, maasika- ja avamaaköögivilja kasvatus koos köetavate kasvuhoonetega 1,58 mln eurot;
• broileri-, munakana- ja vutikasvatus 0,36 mln eurot.
Erakorralist toetust antakse kohandamistoetuse ja riigiabina. Kohandamistoetusega toetatakse piimatootmist, sealiha tootmist ning lamba- ja kitsekasvatust. Riigiabi toetusega toetatakse veiseliha tootmist, kartulikasvatust, köögiviljakasvatust avamaal, maasikakasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones, broilerikasvatust, munakanakasvatust ja vutikasvatust.
Kohandamistoetus makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt 30. septembril 2022. Riigiabi väljamaksmise tähtaeg on 31. detsember 2022. Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.