Laialdane streik ja tööjõupuudus lennunduses: milleks tasub reisijal valmis olla?

Schipholi lennujaam Amsterdamis on üks Euroopa lennunduse sõlmpunkte. Foto: Ikreis / Wikimedia Commons

 Suvine puhkustelaine on käes ning paljudel on viimasest reisist möödas juba mitu aastat. Seoses Euroopas valitseva lennukaosega võivad vajada meeldetuletamist ka kõige lihtsamad reisitõed, et puhkus mööduks võimalikult sujuvalt.

Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajevi sõnul on hetkel Euroopas erakorraline olukord, kus reisijaid on üle kahe aasta väga palju, aga lennuettevõtted, kes on pandeemia ajal olude sunnil palju kärpeid teinud, vaevlevad tööjõupuuduse käes. “Lennutöötajate streigid, muutused lennugraafikutes või tühistatud lennud ja ülerahvastatud lennujaamad võivad endaga kaasa tuua muudatusi reisiplaanides. Samas tuleb tähele panna, et kui tegemist on streigiga, ei pruugi reisi ärajäämist hüvitada reisikindlustuse miinimumpakett,” ütles Nikolajev ning lisas, et just reisitõrke lisakaitse on see, mis aitab reisijaid ka selliste ootamatuste korral.

Gjensidige kindlustuse esindaja paneb südamele, et reisijad oleksid praeguses olukorras valmis ka ootamatuteks lisakulutusteks ja et puhkusele ei sõidetaks viimase raha eest. “Reisile minnes võiks olemas olla piisav rahaline puhver, juhul kui seda peaks tarvis minema, et soetada uued lennupiletid või lisamajutus ning tegeleda kindlustustaotlusega lisakulude hüvitamiseks rahulikult peale reisi. Võimalusel võiks reisides eelistada otselende või kasutada kontrollitud taustaga reisiteenusepakkujat, kes ka ootamatutes olukordades abistab.”

Kahjukäsitluses tuleb hetkel ette palju juhtumeid, kus lennufirma on jätnud reisijad teadmatusse. “Lennu tühistamisest saadakse tihtipeale teada alles lennujaamas ning tühistamise põhjusest või uuest lennust reisijat ei teavitata. Lennu tühistamisel on küll esmahüvitamise kohustus lennufirmal, aga kui vastused jäävad tulemata või mingil põhjusel tekkinud kahjut ei hüvitata, aitab sellega reisikindlustus,” ütles Nikolajev. Gjensidige andmetel ulatuvad praegused reisikahjud paarisaja kuni 1200 euroni.

Samamoodi on ka näiteks pagasi kaotsimineku või purunemisega esmahüvitamise kohustus lennuettevõttel, mistõttu tuleb sellised juhtumid alati registreerida lennujaamas olevas baggage claim infopunktis või saates e-kirja lennuettevõttele. “Sellistel juhtudel soovib kindlustusandja näha, et klient on lennufirma poole pöördunud ehk edastatakse vajalikud kirjavahetused reisipakkujaga,” ütles Nikolajev.

Elulisi näiteid on praegusel ajal omajagu - näiteks ostis pere 1200 euro eest lennupiletid, aga reisi ärajäämisel hüvitas lennufirma sellest vaid 300 eurot - ülejäänud 900 eurot sai hüvitatud läbi kindlustusfirma. “Palju tuleb kahjuks ikkagi ka ette juhtumeid, kus reisitõrke lisakaitse on jäänud võtmata ning isegi kui lennufirma piletid kompenseerib, on lisakaitse vajalik, et kindlustus ka muud kulud, näiteks majutuse, hüvitaks,” ütles Nikolajev.

Selleks, et puhkus mööduks muretult, tuleks valmistuda reisiks aegsasti ette. Üle tasub vaadata oma reisikindlustuse tingimused lähtudes maailmas toimuvast ning tegevustest, mida reisil plaanitakse teha – sellest tulenevalt valida ka kindlustuskaitsed. Gjensidige kindlustuse esindaja sõnul tuleks end viia kurssi ka olukorraga sihtriigis ning olla valmis võimalikeks muudatusteks. "Lennujaama tuleb minna võimalikult varakult, sest järjekorrad erinevates kontrollides võivad olla väga pikad. Praegusel ajal reisimiseks on reisi- ja pagasitõrge väga olulised kindlustuskaitsed, seda just maapealsete teenistuste võimalike streikide ja ka tööjõupuuduse tõttu. Samas tuleb arvestada, et kui lennule jäädakse hiljaks seetõttu, et lennujaama tuldi liiga hilja ja kontrollpunktide läbimine võttis oodatust kauem, siis sellisel juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga."