Esimene omalaadne urnimüür õnnistatakse Koerus 22. juulil

Urnimatus on tavamatuse kõrval praeguseks end juba kindlalt kehtestanud: hulk inimesi valib just sellise matmisviisi. Urni saab soetada vastavalt rahakoti paksusele, hinnad ulatuvad 20 eurost viiesaja-kuuesajani. Materjali poolest saab valida keraamiliste, dolomiidist, metallist, tavalisest ja väärispuidust urnide vahel. Saadaval on ka disainurnid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ahja kivimeistrid osaühingust Mauelman on urnimüüri ehitamisega jõudnud viimase osani – see peab valmis saama 20. juuliks. Koeru urnimüüri õnnistamine ja arheoloogiliste leidude esitlemine toimub 22. juulil kell 16. Samal päeval on Koeru Maarja Magdaleena kiriku 734. aastapäev, mida tähistatakse Ott Leplandi kontserdiga kell 18.

„45 meetrit pikk, 42 kohta," tutvustas Koeru kiriku koguduse liige, urnimüüri ehitamise eestvedaja Jüri Ilves kerkivat müüri. „Ühte urnikambrisse mahub kaks urni."

Ilvese sõnul neid, kes tahaksid oma lähedaste urni müüris hoida, on – pooled kohad on broneeritud. Lepingu sõlmib kogudus 25 aastaks, seda saab pikendada. Aastane hoolduskulu on 100 eurot, selle eest on müüriesine plats riisutud ja lumi lükatud, ning erisoovi korral küünal pandud. „Me ei saaks muidu ehitadagi. Lõppsummat on veel raske ütelda, tuleb kõik töötunnid ja annetused kokku lüüa," ütles Ilves ja pakkus, et ehitustööd koos projekteerimise, dokumentatsiooni ja arheoloogiliste uuringutega maksavad veidi alla 100 000 euro. „Kahel aastal toimusid arheoloogilised eel- ja põhiuuringud ja me ei teadnud kuni lõpuni, kas saamegi ehitada. See oli meie risk, kuigi projekt oli valmis ja selle eest makstudki. Kui siit oleks kaevamistel mõned inimsäilmed välja tulnud, oleks tööd peatatud. Jumalale tänu, et ei tulnud. Vana müür on 15 meetrit seespool. Uus tuleb vana kirikumõisa poole ja sinna pole keegi kunagi matnud."

Kaks aastat tagasi kutsuti uuringul osalema tuntud arheoloog Mauri Kiudsoo, kelle sõnul kaevati kraav vanade plaanide järgi kirikumõisa territooriumile, kirikaiast väljapoole. „Tänu sellele pole siit ka luustikke välja tulnud. Koeru kirik on üks Järva- ja võib-olla ka Eestimaa vanimaid kirikuid. Kõigepealt oli Ambla kirik ja mõni aeg hiljem, aastal 1287 õnnistati sisse Koeru kirik. Kui reljeefi varjutusega kaarte vaadata, siis tuleb välja vana, algne kiriku territoorium. Õnneks oleme sellest natukene eemal," selgitas ta. „Tööhüpotees on selline, et see väike müürijupp, mis kaeves oli, kuulub kiriku algse müüri juurde – müür on olnud kaarjas."

Ilves selgitas, et uus müür kohtub vanaga põhja- ehk autovärava juures ja ka see müüriosa võetakse ette. „Puhastame ära, laome paar rida, et oleks sirge, muud me teha ei või. Põhieesmärk on kirikaed korda saada ja korras hoida, et inimesi siia tuleks. Ja kui inimesi rohkem tuleb, siis on rohkem ka neid, kes sellest hoolivad," arutles Ilves.

Koeru koguduse diakoni Jaanus Tammiste teada on selline urnimüür Eesti maakoguduste juures esimene, kuigi 15. juunil pühitseti Käsmu kalmistul esimene külakolumbaarium – kolmest

moodulist koosnev urnimüür sisaldab seal 63 urnikambrit, mida soovijad saavad edaspidi rentida. Sellegi ehitus läks maksma 77 000 eurot.

„Meie urnimüür on ainulaadne, ajaloolise müüri jätk. Selle arhitekt oli Allan Strus. Ehitajal, osaühingul Mauelman on olemas kõik vajalikud muinsuskaitse litsentsid, igaüks ei tohigi siin ehitada," ütles Jüri Ilves ja meenutas, et tegi arhitektiga kõva eeltööd. „Käisime läbi kõik urnimüürid Tartus, Gotlandil ja Roomas ning mõtlesime, milline sobituks Koeru oludega. Gotlandil oli ka tuha raputamise koht – seda plaanime siiagi, tuleb ainult muinsuskaitsega läbi arutada, kuhu seda teha tohib," rääkis Ilves.

Koeru urnimüüri rahastas 32 000 euroga riik (selle raha tõi nn katuserahana Koeru siitkandist pärit keskerakondlane Erki Savisaar), Järva vallalt saadi 3000 eurot ja ülejäänu on kogunenud annetustest. „Ehk 1/3 tuli riigilt ja omavalitsuselt, kaks kolmandikku annetajatelt, kes on juba siia koha rentinud," täpsustas Ilves. „Saame müüri veelgi jätkata, kui tahtjaid on."