P, 25.09.2022

Uus Eesti vesiviljeluse riiklik tegevuskava seab eesmärgiks toodangumahu suurenemise

Järva Teataja
Uus Eesti vesiviljeluse riiklik tegevuskava seab eesmärgiks toodangumahu suurenemise
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kombineeritud vesiviljelusala sisalab vetika-, karbi- ja kalakasvatust.
Kombineeritud vesiviljelusala sisalab vetika-, karbi- ja kalakasvatust. Foto: Urmas Pau

Maaeluminister allkirjastas täna Eesti vesiviljeluse mitmeaastase riikliku tegevuskava aastani 2030, et aidata luua Euroopa Liidus vesiviljelussektor, mis oleks konkurentsi- ja vastupanuvõimeline, tagaks inimeste varustamise täisväärtusliku ja tervisliku toiduga, vähendaks Euroopa Liidu sõltuvust mereandide impordist, looks ettevõtjatele majanduslikke võimalusi ja uusi töökohti.

Praegu impordib Euroopa Liit üle 70% oma tarbitavatest mereandidest. Tegevuskava peaks aitama kaasa liidusisese toodangumahu suurenemisele. „Kuigi Eestis toodetakse mereande rohkem, kui eestlased tarbida suudavad, on vesiviljelussaaduste osakaal kõikides kalandustoodetes siiski märkimisväärselt väiksem, kui see olla võiks. Suurem osa Eestis tarbitavast vesiviljelustoodangust on imporditud, kuna praegused Eesti vesiviljelustoodete toodangumahud ei suuda siinsete tarbijate vajadusi katta,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.

„Tulevikus peaks kodumaise vesiviljelustoodangu maht suurenema ning siinkohal näeme potentsiaali merevesiviljeluse arendamisel, mis on ka üks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidest,“ täpsustas Kruuse.

Lisaks toodangumahu suurenemisele näeb Eesti vesiviljeluse riiklik tegevuskava ette koostöövõime tõhustamist läbi ühistegevuse, ettevõtjate ja teadlaste vahelise koostöö edendamist, Läänemeres vetikate ja karpide kasvatamise katsetuste ja uuringutega jätkamist, teavitustööd tarbijate teadlikkuse suurendamiseks jne.

Eesti vesiviljeluse mitmeaastase riikliku tegevuskavaga aastani 2030 saab tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel.

Märksõnad
Tagasi üles