Ajakirjanikud ei kogu pissiproove

Järva Teataja rõdult avanev vaade. Foto: Rauno Uusleer

Nädal. Seitse päeva. 168 tundi. 10 080 minutit. 604 800 sekundit. Aeg, mille jooksul juhtub nii palju. Aeg, millest enamuse veedame magades. Tõenäosus näha selle aja jooksul ühte ja sama olukorda iga päev on suhteliselt ebatõenäoline, kuid mitte võimatu.

Nagu suvereporteritel kombeks, siis hüppan toimetuse ruumides õielt õiele ehk ühe laua tagant teise taha. Põhjus on väga lihtne. Kuna suvereporteri tööle võtmise peamine põhjus ongi vajadus asendada hetkel puhkusel olevat staažikat ajakirjanikku, pole ka ime, et oma teisel suvel toimetuses, klaasist seintega kabinetti ei anta.

Nagu ka varasematel nädalatel tulin too esmaspäev tööle teadmisega, et pole halli aimugi kuhu end istuma asetan. Samas ega väga vahet ei ole ka, laud on laud.