Gotlandi stiilis kirik vajab toetust

Merit Männi
, ajakirjanik
Copy
Eelmisel aastal Järva valla kirikute päevade ajal toimus muuhulgas Koeru kirikus sõna- ja helikontsert, kus esinesid kirjanik-semiootik Valdur Mikita, kitarrist-helilooja Robert Jürjendal ning ambient-muusik Kaido Kirikmäe.
Eelmisel aastal Järva valla kirikute päevade ajal toimus muuhulgas Koeru kirikus sõna- ja helikontsert, kus esinesid kirjanik-semiootik Valdur Mikita, kitarrist-helilooja Robert Jürjendal ning ambient-muusik Kaido Kirikmäe. Foto: Dmitri Kotjuh

Koeru Maarja-Magdaleena kirik vajab toetust viimaste laemaalingute avamiseks ja konserveerimiseks, et taastada kiriku endisaegne värvikirevus. Seejärel saab alustada oreli remonti ja tagasi tuua haruldase Christian Ackermanni krutsifiksi.

Kirikufond on tänavu jaganud annetusi 18 kirikule kokku 72 000 eurot. Oma osa sellest tuli kevadel ka Koeru kirikule, ent plaani võetud tööde tarbeks on vaja enam kui 65 000 eurot, kirikufondi abil saadud veidi rohkem kui 2000 eurot on vaid pisku, kuigi abiks seegi. Koguduse diakoni Jaanus Tammiste ütlust mööda on kogudusel varuks veidi nii-nimetatud katuseraha, ent plaanitud töid arvestades on sellestki vähe. «See ei anna meile ühe võlviku avamistöödeks kuluvat summatki,» märkis ta, ja lisas, et tõenäoliselt tuleb ühel hetkel vastu võtta otsus, kas laetöödega üldse edasi minna või projekt teadmata ajaks pausile jätta. Seda aga kogudus kindlasti ei tahaks ning on ka põhjust – tänu kunstiakadeemia tudengite viimastel aastatel tehtud uurimistöödele on kiriku siseilme oluliselt muutunud ja meelitanud kohale nii kunstiteadlasi kui ka lihtsalt uudistajaid.

Koeru Maarja-Magdaleena kirik on üks Järvamaa vanimaid kodakirikuid, mis on rajatud 13. sajandi kolmandal veerandil ja on väliselt üldjoontes samasugune praeguseni. Viimastel aastatel on renoveeritud kiriku aknad ja uksed ning tornis helisevad kaks uut kella, mida juhib automaatika. Kiriku sisekujundus on seevastu tundmatuseni muutunud. Praegused sinakasvalged seinad pärinevad 19.–20. sajandist. Varem on kirik olnud ka palju värvikam. Tänu avatud kaunitele maalingutele sarnaneb pühakoja interjöör üha enam Gotlandi kirikutega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles