Lõherikaste jõgede andmed on kõigile avalikud

Lõhe noorkalu on Pärnu jõkke asustatud juba palju aastaid. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Alates juulist on Eesti lõhejõgede andmed ametlikult kättesaadavad kõigile huvilistele. Lõhejõgedeks nimetatakse keskkonnaministri määrusega kinnitatud veekogusid ja veekogude lõike, mis on kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Eesti vooluveekogude hulgas on selliseid jõgesid või jõelõike 125, kogupikkusega üle 2500 kilomeetri. Nendele veekogudele rakenduvad erinevates seadustes ja eeskirjades sätestatud piirangud. Muuhulgas on lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvatel veekogudel keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine, kui selle tulemusena toimub veetaseme tõus. Nii ei pääse kalad, sealhulgas lõhelised, vabalt edasi liikuma kudealadele ja teistele elupaikadele, mis mõjutab oluliselt lõheliste arvukust.

Lõhejõgede nimistusse kuuluvatel veekogudel kehtivate piirangutega peavad arvestama ka kalamehed. Kalapüügieeskirja järgi on lõheliste kudemisveekogudel keelatud püük nakkevõrgu, unna ja harpuunpüssiga ning lõheliste püügikeelu ajal on nendel veekogudel keelatud kalapüük vees viibides.