Vesipüksid tiirutavad maal ja merel

Muhus Kallaste küla vesipüks telefoniga läbi binokli pildistatud. Foto: MADIS REHEPAPP

Keskkonnaagentuuri andmetel on 18. juuli seisuga registreeritud Eesti vetes vähemalt 18 vesipüksi - käimas on väga aktiivne vesipükside hooaeg. Kuigi enamasti võib vesipükse näha mere kohal, on need tänavu teinud pahandust ka sisemaal.

Maismaal on sellel suvel pahandust teinud juba kaks trombi: 26. mail Rakvere vallas Mädapea külas ja 12. juulil Kambja vallas Paali külas.

Vesipüks on sisuliselt tornaado, mis areneb veepinna kohal. Enamasti on see keeris, mis on väga kitsas, kuid võib ka räbaldunud ja väga lai olla. Pöörlemist võib, kuid ei pruugi eemalt alati märgata. Kui selline keeris ei lasku maa- või veepinnani, nimetatakse seda lehterpilveks. Vesipüks ei koosne ainult õhust, vaid ka veest, mis on merepinnalt üles imetud.