Reeglina ei tule tänaval keegi enam inimest füüsiliselt paljaks varastama, vaid röövimine toimub distantsilt ja valdavalt veebi teel. Oluline on meeles hoida, et internetis oma rahaasju korraldades kaasnevad sellega ka teatud riskid. Kui võtame aega süvenemiseks, läheneme asjadele loogiliselt, oleme piisavalt skeptilised ja võimalike riskidega kursis, on meie vara ka hoitud.
Mis viitab pettusele?
Teavitatakse ostust või tehingust, mida te pole teinud.
Küsitakse infot, mis on mõeldud vaid teile isiklikuks kasutamiseks.
Lubadused on liiga ilusad, et tõsi olla.
Tagant kiirustamine või survestamine otsuse tegemiseks.
Tekstid on vigased – neis on grammatikavigu ja ülesehitus on ebatavaline.
E-kirjade saatja aadress on tavapärasest erinev.
Kahtlased manused ja lingid nii e-kirjas kui ka sõnumis – avamisel või klikkimisel tasub olla ettevaatlik.
Palutakse alla laadida mõni kaugjuurdepääsu võimaldav programm, näiteks AnyDesk või TeamViewer.
Veebilehed ei ole korrektsed või ei tööta korralikult.