Uuring: 81% elanikest peab rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks ja üle poolte toetab kaitsekulude tõstmist

Eestlaste kaitsetahe on uuringu põhjal otsustades aegade kõrgeim. Foto: Urmas Glase

Eestimaalaste kaitsetahe ja usk, et Eesti peab liitlaste saabumiseni vastu on Ukraina sõja valguses märkimisväärselt kasvanud näitavad kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringu tulemused. Kasvanud on ka valmidus ise kaitsetegevuses osaleda ning veendumus, et rünnaku korral tuleb osutada relvastatud vastupanu.

„Üldistatuna võime öelda, et Eesti elanikud nii toetavad kui on ise valmis Eestit kaitsma. Võime kindlad olla, et oleme üheskoos valmis seisma ning võitlema Eesti vabaduse eest sama kindlalt nagu seisime vabaks saamise eest kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur täna avalikustatud uuringu tulemusi kommenteerides.

81% elanikest peab rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist pigem või kindlasti vajalikuks (võrreldes 2021. aastaga +9%). Ise on oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses pigem või kindlasti osalema 66% elanikkonnast (võrreldes 2021. aastaga +9). Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni pigem või kindlasti kaitsta (60%, varem 49%). Samas on oluliselt vähenenud ka nende elanike osakaal, kes ei pea seda üldse võimalikuks (13%-lt 7%-ni).