Huuleohatis on inimkonna iidne kaaslane

Piipu suitsetanud hollandlase hambad 17. sajandist. Teadlased eraldasid herpese DNA tema hambajuurtest. Foto: Barbara Veselka

Tartu Ülikooli teadlased koostöös Cambridge’i Ülikooli kolleegidega on esmakordselt leidnud ja järjestanud tavaliselt huuleohatist ehk külmaville põhjustava herpeseviiruse vanad genoomid. Selle viirusega on maailmas praegu nakatunud umbes 3,7 miljardit inimest.

Esimesi ohatisi põhjustavast viirusest järjestatud genoomid viitavad sellele, et herpese tänapäevased tüved hakkasid üle maailma levima pronksiajal. Toimunut saab seostada rännetega Euroopasse ning võib-olla ka suudlemise esilekerkimisega.

Viimased uuringud näitavad, et huuleherpest põhjustava viiruse tüvi HSV-1 tekkis praegu tuntud kujul umbes viis tuhat aastat tagasi pärast suurt pronksiaja rännet Euraasia stepialadelt Euroopasse. Selle tulemusena tõi rahvastiku kiire kasv kaasa nakkuse leviku.