T, 29.11.2022

Vähipüügil tuleb hoiduda võõrliikide ja haiguste levitamisest

Järva Teataja
Vähipüügil tuleb hoiduda võõrliikide ja haiguste levitamisest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jõevähk
Jõevähk Foto: Keskkonnaamet

Täna, 1. augustil algas vähipüügihooeg, mis kestab augusti lõpuni. Vähipüügiks on vaja kalastuskaarti ning et jõevähi püük ka tulevikus võimalik oleks, tuleb püügil hoiduda võõrliikide ja vähihaiguste leviku soodustamisest.

„Jõevähi arvukus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, kuid seda ohustavad võõrliigid: ogapõskne vähk, signaalvähk ja veel vähelevinud marmorvähk,“ loetles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. „Ameerika päritolu vähi võõrliike on avastatud Eestis kümnetes veekogudes ja nende väljatõrjumine on praktiliselt võimatu. Seejuures levivad vähi võõrliigid looduses reeglina just inimese käe läbi.“

Vähi võõrliigid pakuvad meie kodumaisele jõevähile konkurentsi nii elupaikadele kui toidulauale ning levitavad jõevähile hävitavaid haigusi, kusjuures ise on võõrliigid nende haiguste suhtes resistentsed.

Vähi võõrliikide asustamine veekogudesse on keelatud. Samuti on keelatud Eestis looduslikult esinevate liikide ühest veekogust teise viimine. Seda tohib teha vaid Keskkonnaameti loal. „Vähkide määramine võib mõnel juhul olla keerukas, seetõttu jääb vähi omal käel ümberasustamisel alati üles risk, et kodumaise jõevähi asemel asustatakse uude veekogusse ohtlik võõrliik,“ selgitas Rakko.

Kätte saadud võõrliigi- kahtlusega isend on kõige õigem samas püügikohas ära keeta või vette tagasi lasta, sest elusat vähi võõrliigi esindajat veekogu äärest kaasa võtta ei tohi. Võimalusel tuleks võõrliigi kahtluse korral teha vähist mõned pildid ning saata need koos püügiaja ja -koha infoga Keskkonnaametile aadressil info@keskkonnaamet.ee. Selliselt aitab vähipüüdja kaasa terviklikuma pildi loomisele võõrvähkide levikust.

Et vältida ka jõevähile ohtlike haiguste levitamist, tuleb vähipüügiks kasutatavad natad või mõrrad desinfitseerida, milleks kõige lihtsam viis on need päevaks päikese kätte jätta. UV-kiirgus hävitab haigustekitajad.

Eestis on vähipüük lubatud vaid augustikuus – lühikeses ajaaknas pärast noorvähkide koorumist suvel ja enne uue paljunemistsükli algust sügisel. Vähipüügiks on vaja kalastuskaarti, mida saab alates 1. juulist taotleda veebilehel kalaluba.ee. Kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või– mõrda just sellele veekogul, mis kalastuskaardile märgitud.

Et jõevähi populatsioon püsiks, on seatud ka saagi ülempiir. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 75 vähki, neist Igaüks peab olema otsaorgi tipust kuni laka lõpuni vähemalt 11 cm pikk. Lakakarvakesi vähki mõõtes ei arvestata.

Vähipüügi meelespea:

  • Vähipüük on lubatud vaid augustikuus ja püügiks on vaja kalastuskaarti, mida saab osta lehelt kalaluba.ee.

  • Kalastuskaart 24 tunniks maksab 15 eurot ning sellega on lubatud püüda kuni 5 vähipüügivahendiga.

  • Vähi alammõõt on 11 cm otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata.

  • Ööpäevas tohib püüda kuni 75 vähki.

  • Mõrra või nata desinfitseerimiseks jäta see päevaks päikese kätte kuivama.

  • Kui tekib kahtlus, et oled püüdnud võõrliigi, tee temast pilt ja lase vähk samas kohas vette tagasi. Pilt koos püügikuupäeva ja asukohainfoga saada info@keskkonnaamet.ee.

Loe vähipüügist lähemalt Keskkonnaameti kodulehelt.

Märksõnad
Tagasi üles