Uuring: sõja tõttu värvatakse vähem, tööturg jahtub

Töötukassa tööpakkumised. Foto on illustratiivne. Foto: Sille Annuk / Postimees

Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-d) kindlustunnet on sõda arusaadavalt pärssinud ning värbamisplaanid on oluliselt konservatiivsemad, näitab SEB läbi viidud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring. Võrreldes jaanuariga on pea kolm korda vähem ettevõtteid, kel plaanis värvata uusi töötajaid.

Kui veel jaanuarikuises uuringus nägi 16% küsitletud Eesti VKE-dest töötajate arvu tõusu sel aastal, siis mais toimunud uuringu kohaselt prognoosib vaid 6% ettevõtetest töötajate arvu kasvu. Samuti on viie kuuga kasvanud 4%-lt 7%-le nende ettevõtete osakaal, kes prognoosivad töötajate arvu vähenemist. Sarnane pilt on ka mujal Baltikumis.

„Uute töötajate värbamise pausilepanek võib kaasa tuua tööjõuturu mõningase jahtumise. See tähendab, et vähem luuakse uusi töökohti, mis tähendab ka väiksemat survet palgakasvule. Samas küsitlusest ei selgu, et VKEd plaaniksid koondamisi, seega on ka tänasel turbulentsel ajal tööturg töövõtja jaoks endiselt soodne. Pikemas vaates mõjutab tööturgu Baltimaade lähiaja majanduse väljavaade, mis on saanud mõnevõrra tumedamad toonid. Asjaolu, et 22% vastanud VKEdest ei suuda hinnata sõja mõju töötajate arvule, näitab, et sõja otseste ja kaudsete mõjude suhtes valitseb ebakindlus,“ kommenteeris SEB juhatuse liige ja jaepanganduse juht Ainar Leppänen.

Märkimisväärne osa kavatseb palgata põgenikke

Koguni pooled Eesti VKE-dest, kel on plaanis oma ettevõtte töötajate arvu suurendada, kavatseb seda teha Ukraina põgenike abil. Leedus on selliste ettevõtete osakaal 40% ning Lätis koguni kaks kolmandikku ehk 66%. Üldpildis tähendab see, et 3% Eesti VKE-dest kavatseb pakkuda töökohti Ukraina põgenikele.

„Enamik Ukraina põgenikele tööd pakkuvatest ettevõtetest tegutsevad majutus- ja toitlustussektoris, jaekaubanduses, tootmissektoris ning administratiivtöö valdkonnas. Tööealiste ukrainlaste järele on tugev nõudlus, kuna nad aitavad leevendada turul valitsevat tööjõupuudust. Samas on suur osa ukrainlasi ilmselt valmis kodumaale naasma, kui sealne olukord paraneb ehk ettevõtted peavad meeles pidama, et Ukraina põgenike abikäed ei pruugi meie tööturul olla püsiv nähtus,“ selgitas Leppänen.

SEB uuring toimus mais 2022. Kokku vastas Balti riikides 2072 ettevõtet, neist Eestis 811.