L, 13.08.2022

Jälle uus fakt: Järvamaal on kõige vähem kõrgharidusega inimesi

Järva Teataja
Jälle uus fakt: Järvamaal on kõige vähem kõrgharidusega inimesi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Elmo Riig / Sakala

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi. Seevastu Järvamaal on kõrgharidusega inimesi suhteliselt kõige vähem. 

Statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug märkis, et võrreldes eelmise loendusega on suurenenud kõrgharidusega ja vähenenud põhiharidusega inimeste osakaal. Keskharidusega inimeste osakaal on jäänud samale tasemele. „43 protsendil üle 15-aastastest Eesti elanikest on kõrgeimaks haridustasemeks keskharidus ja 37 protsendil kõrgharidus. Põhi- või madalama haridusega on 20% Eesti elanikest,“ lausus Aug. „On loogiline, et kõrgeim haridus on seotud vanusega – vanematel inimestel on olnud rohkem aega, et erinevaid haridustasemeid omandada. Näiteks on põhiharidusega inimeste osatähtsus kõige väiksem vanusegrupis 55–59. Samas pooled üle 90-aastastest on põhi- või madalama haridusega, sest nooruses ei olnud neil võimalik lihtsalt kõrgemat haridust saada.“

Vanuse järgi vaadates on kõrgharidus omandatud enamasti umbes 25. eluaastaks. Sealt alates püsib kõrgharidusega inimeste osakaal rahvastikust 40% ümber kuni 70-aastaste vanuserühmani, kust alates hakkab kõrgharidusega inimeste osatähtsus vähenema.

Viiendik rahvastikust on magistrikraadiga

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetest selgub veel, et 21,4%-l Eesti rahvastikust vanuses 25–64 on omandatud magistrikraad. 17,4%-l on kutsekeskharidus ning umbes sama paljudel (17,2%) üldkeskharidus.

Bakalaureusekraadiga on 13% rahvastikust ning kutseharidusega keskhariduse baasil 10%. Vanusegrupis 25–64 on umbes sama palju inimesi, kelle haridustee on piirdunud algharidusega (1,1%, 7752 inimest), kui neid, kes on omandanud doktorikraadi (1%, 6805 inimest).

Kõrgharidusega inimesi on rohkem linnades

Kõige rohkem on kõrgharidusega inimesi linnalistes piirkondades, kus 49% vanusegrupist 25–64 on kõrgharidusega. Väikelinnalistes piirkondades on kõrgharidus 47%-l ja maalistes piirkondades 30%-l rahvastikust.

Maakondlikus võrdluses on kõige suurem kõrgharidusega 25–64-aastaste koondumus ootuspäraselt Harjumaal ja Tartumaal, kus neid on vastavalt 52,6 ja 46,1%. Suhteliselt kõige vähem on kõrgharidusega inimesi Järva- (25,5%) ja Jõgevamaal (27%).

Kui vaadata kõrgharidusega inimeste osatähtsust kohalike omavalitsuste kaupa, paistab silma Viimsi vald, kus 25–64-aastaste kõrghariduse määr on tervelt 62,5%.

„Viimsi vallas on ka kõige suurem magistrikraadiga inimeste osakaal – 38%. Samas, kui vaadata doktorikraadiga inimeste osa rahvastikust, on kindel liider Tartu linn, kus doktorikraad on 4%-l inimestest. Eesti keskmine on seejuures 1%,“ selgitas Aug.

Eesti on sihtriik kõrgelt haritud välismaalastele

Vene emakeelega inimestel on keskmiselt veidi kõrgem haridustase kui Eesti emakeelega inimestel. Neil moodustavad põhiharidusega inimesed väiksema osa ning keskharidusega inimesed veidi suurema osa kui eesti emakeelega inimeste puhul. Muu emakeelega rahvastiku hulgas on põhi- või keskharidusega inimesi juba tunduvalt vähem: vastavalt 4,6 ja 25,4%, suurima osa moodustavad kõrgharitud – 70,1%.

„Kui võrrelda eelmiste loendustega, siis on meil siin muu emakeele ja kõrgharidusega inimesi lausa 35% võrra rohkem kui 20 aastat tagasi. See tähendab, et Eesti on üha enam sihtkoht kõrgelt haritud sisserändajatele,“ märkis Aug. Statistikas ei kajastu sõjapõgenikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti ehk 31. detsembrit 2021.

Elukestev õpe on üha populaarsem

Rahva- ja eluruumide loenduse raames vaadeldakse Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Kuid statistikaameti regulaarsed uuringud on näidanud, et lisaks formaalhariduse omandamisele osalevad inimesed järjest aktiivsemalt ka elukestvas õppes. Eesti tööjõu-uuringu andmetel on elukestvas õppes osalemine 10 aastaga kasvanud 54% ja 20 aastaga rohkem kui kolmekordistunud.

Elukestvas õppes osalemine on suurem naiste ja kõrgemalt haritute hulgas. Eesti elukestvas õppes osalemise määr 18,4% on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 10,8%.

Rahvaloenduse käigus saadud hariduse info ja leidude kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee.

Märksõnad
Tagasi üles