R, 30.09.2022

Lennundusekspert: "normaalsus" lennundussektoris taastub 2-3 aasta pärast

Järva Teataja
Lennundusekspert: "normaalsus" lennundussektoris taastub 2-3 aasta pärast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tallinna lennujaam.
Tallinna lennujaam. Foto: Konstantin Sednev

Kuigi lennundussektor terves maailmas on praegu läbi elamas vägagi keerulist aega, siis lennundusoperaatorite sõnul on Eestis siiski olukord teistega võrreldes vägagi hea. 

Eksperdid ennustavad, et sügisest muutub olukord kergemaks, kuna puudu olevate töötajate olukord leeveneb. „Normaalsuse“ taastumiseni läheb veel aastaid aega ning terve lennundussektor näeb selle nimel ka palju vaeva ja teeb tihedat koostööd.

"Lennundusvaldkond ootas pikalt pandeemia lõppu, kuid nüüdseks on selgunud, et selle tagajärjed on olnud oodatust kahjulikumad. Kaasa ei aita ka Venemaa sissetung Ukrainasse. Praegu on Euroopa lennunduses käimas justkui "täiuslik torm“, kus erinevad lennundust mõjutavad probleemid on korraga samaaegselt kokku juhtunud,“ selgitas SmartLynxi tootmisjuht Deniss Zilkins.

Zilkins märkis, et Eesti ja teised Balti riigid on üsna turvalises tsoonis kuna probleemidele on olnud võimalik kiiresti reageerida ja neid on võimalik paindlikult lahendada. "Siiski ei ole lennunduses kiireid lahendusi, kuna kõik lennufirmad ja lennujaamad sõltuvad üksteisest ning on omavahel seotud. Inimesed üle maailma on sunnitud olema kannatlikumad ning lendamise osas meelekindlamad. Me anname endast parima, et kõiki kliente teenindada kõrgeimal võimalikul tasemel,“ lausus Zilkins.

Lennundus on nagu suur kellamehhanism

Zilkins nentis, et suurtel järjekordadel, lendude hilinemistel ja tühistamistel on palju põhjuseid. Esiteks on muidugi probleeme töötajate vähesuse tõttu. "Koroonaviiruse tõttu koondati palju töötajaid, kes aga leidsid uue töökoha teistes sektorites ega soovinud vanadele töökohtadele naasta. Uute töötajate leidmine on keeruline ning ka koolitamine võtab aega. Enne pandeemiat mõeldi alati lennundusest kui “seksikast” tööstusest, nüüd peame tagasi võitma inimeste usalduse,” selgitas Zilkins ja lisas, et Eestis on see suurte lennujaamadega võrreldes isegi väga väike probleem.

"Võtame näiteks turvatöötajad – nagu teisedki, on nemadki oluline lüli lennujaama toimimises. Selleks peab aga esmalt olema vastav väljaõpe ning seejärel läbima taustakontrolli, et lennujaamas üldse töötada,“ ütles Zilkins.

On mitmeid faktoreid millest sõltub, et kõik lennukiga seotud toimingud lennujaamas õigeks ajaks tehtud saaks. Alustades töötajaga registreerimislauas, turvamehest, pagasilaadurist, toitlustustranspordist, tankijast ja paljudest teistest töötajatest. "Lennundus on nagu tohutu kellamehhanism, kui kuskil on väike tõrge, mõjutab see omakorda kõiki teisi," ütles Zilkins.

Näiteks, kui lennuki pukseerimiseks ei ole inimest õigel ajal õiges kohas, lükkub edasi lennuki õigeaegne väljumine. Nüüd ei jõua see enam õigeks ajaks teise lennujaama, kus mõnel inimesel on jätkulend jne, jne. Kui siia valemisse nüüd lisada koroonaviirus, võivad asjad muutuda veelgi enam keerulisemaks.

Ühe varuosa üle võitleb kümme tahtjat

Veel üks suur probleem lennunduses on hetkel kõikvõimalike varuosade puudumine. "Varuosade saamine oli juba enne sõda problemaatiline, aga nüüd on see tõeline metsik lääs! Sõja tõttu on kõik varasemad varustusliinid täielikult häiritud. Kevadel kasvas lendajate hulk tohutult ning seega hakati kiiresti lennukeid hooldama ja taaskäivitama, mis koroona ajal seisma oli jäetud. Praeguseks on varuosad ladudest praktiliselt otsas ja iga pakutava uue varuosa kohta on kümme tahtjat. Lõpuks saab osa endale see, kellel on parem leping või lihtsalt rohkem raha. Seega jäävad siin kaotajaks pigem väiksemad lennufirmad,“ selgitas Zilkins.

Siinjuures ei ole küsimus üldse selles, et kõik lennukid lähevad pidevalt rikki. Kuna lennundus on väga reguleeritud valdkond, siis on nõue, et ka uhiuutel lennukitel peab teatud osad välja vahetama iga etteantud tunni või lennatud kilomeetri järel. Teisisõnu, isegi kui lennuk on täiesti uus, vajab see ikkagi varuosi.

Sõja mitmekülgsed tagajärjed

Ukrainas toimuval sõjal on üleüldiselt olnud väga laiaulatuslik mõju. Lisaks sellele, et Venemaa praktiliselt varastas ära hulga sinna jäänud lennukeid, siis on see tõstnud ka kütuse hinda ja tekitanud kriisi varuosade saamise osas. Kuna Venemaa ja Ukraina lennundus on praegu praktiliselt seismas, siis liikusid sealsed lennumeeskonnad, piloodid ja teised vabale tööturule, kuid kuna Euroopa riikide poolt oli palju piiranguid, siis eelkõige võeti nad tööle näiteks Aasia lennufirmadesse.

Lisaks pakkusid Venemaa ettevõtted ka mitmeid tooteid ja teenuseid, mis on nüüd sanktsioonide all. Näiteks tuginesid mitmed IT-tooted & -teenused varem Venemaa pakkujatele. "Näiteks üks maailma suurimaid ja tuntumaid turvateenuste ettevõtteid Kaspersky on Venemaa päritolu ning seetõttu on mitme riigi, sealhulgas ka USA sanktsioonide all," selgitas SmartLynxi tootmisjuht.

Lennunduse taastamine võib olla pikamaalend

Zilkinsi hinnangul on lennujaamade ja lennufirmade personaliprobleem lahendatav ning selles osas olukord ilmselt peagi ka leeveneb. Suvine suurem reisimiste hooaeg saab läbi ja paljud uued tööle võetud inimesed saavad vajalikud koolitused tehtud. Uuesti käima läinud aktiivsest lendamisest saadud tulud suunatakse tagasi personali värbamisse ja konkurentsivõimelisema palga maksmisesse.

„Varuosade probleem koos sõja ja kalli kütusega jääb aga ilmselt veel pikemalt püsima. Paljude erinevate ekspertide hinnangul võime taas n-ö normaalsusest lennundussektoris rääkida alles 2-3 aasta pärast. Tõenäoliselt on selleks ajaks ka mitmed nõrgemad ettevõtted sunnitud tegevuse lõpetama või neelatakse need lihtsalt tugevamate poolt alla,“ nentis Zilkins.

Märksõnad
Tagasi üles