Evely Kaasiku tegi kodusel EMil ajalugu

​Rakvere lähistel Põlulas toimunud orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlustel jooksis Järvamaa orienteerumisklubi JOKA orienteeruja Evely Kaasiku end Eesti orieneerumisajalukku, võites esimese Eesti naisorienteerujana medali tiitlivõistlustel. Seni oli naiste parimaks tulemuseks Maret Vaheri 6. koht (2000), millele meestel on vastu panna kaks pronksi: Sixten Sild MMil (1991) ja Olle Kärner EMil (2006).

Seekordsel EMil joosti metsadistantsidel lühi- ja tavarajal ning teateorienteerumises. Evely Kaasiku põhitähelepanu oli suunatud lühiraja võistlusele, sest juunikuus haiget teinud kand ja vaid kolme nädala tagune kergem reie lihasrebend ei võimaldanud ettevalmistust täiel määral ellu viia ning piirduda tuli eelkõige vaid rahulike jooksudega ja alternatiivsete treeningutega, et vigastus paraneks ning et võimalikult vältida liharebendi süvenemist. Õnneks sai tohtrite ja füsioterapeutide abiga jalg EMiks korda, võib-olla ehk vaid alateadvuses oli kartus risuses metsas jalale uuesti liiga teha.

Tiitlivõistlustele kohaselt toimuvad lühiraja võistlusel eeljooksud, mille tulemuste alusel 60 paremat pääsevad jooksma finaaljooksus medalitele. Seekord oli stardis 117 naist, kes jagunesid kolme eeljooksu, milledest igaühest kakskümmend paremat pääses A-finaali ja ülejäänutele jäi võimalus joosta B-finaalis. Juba eeljooksudes sai selgeks, et Põlula kandi metsad, mis on üsna risused ja kus on tihe lehtpuu alusvõsa ning erinevas kasvueas raiesmikke, nõuavad orienteerujailt täielikku keskendumist orienteerumissooritusele ja head eneseusku, liigne kiirustamine ning lohakas orienteerumine viisid kergelt selgete eksimuste ja ajakaotusele.

Evely Kaasiku ei jäänud oma eeljooksuga väga rahule, eriti just algus oli rabe ja ebakindel ning sisse lipsas vigu, ent raja teises pooles hakkas asi sujuma ning tulemuseks jäi oma eeljooksus 6. koht. See tagas päris hea stardipositsiooni ka finaaliks, kus starditakse eeljooksude pööratud järjestuses, st alustavad iga eeljooksu kahekümnenda koha saanud sportlased, seejärel üheksateistkümnendad ja nii järjest edasi. Koondisse kuulus teinegi JOKA naine Sigrid Ruul, kes üle mõne aasta jooksis taas välja koha tiitlivõistluste koondises. Seekord eeljooks Sigridil ei sujunud ja tulemuseks jäi 22. koht ning A-finaali uks jäi napilt avamata.

Lühiraja finaalid joosti kaks päeva hiljem. Võistluseelne pinge oli kõrge. Evely sõnul oli tal kõva närv sees, mis röövis nii une kui söögiisu. Oli tegu, et see pinge maha võtta ja asjad kontrolli alla saada. Tuli endale kõvasti sisendada, et võta rahulikult, usu endasse, kontrolli seda, mida suudad kontrollida ja eks siis ole näha, mis tulemus tuleb. Naiste 5,2 km ja 20 KP-ga rada pakkus keerukaid orienteerumisülesandeid, otsustavaid teevalikuid ja head enesekindlust algusest lõpuni. Vaid ehk paar finišieelset kontrollpunkti oli lihtsamad. Evely Kaasiku jooks sujus kohe algusest ja see jätkus kuni lõpuni, olles medaliheitluses kõigis vaheaja punktides ja nii kuni finišini. Ta oli sel päeval üks väheseid, kes selgeid vigu vältida suutis ja finišeerides asus ta kindlalt liidriks. Kuna aga ligi paarkümmend kõva konkurenti startisid pärast teda, siis algas seejärel kõva närveerimine ja ootamine. Evely enda sõnul ta kogu selle aja vaid närvitses ja oli kui sütel, täielik teadmatus, vaatasin, mida konkurendid teevad, hoidsin hinge kinni ja ootasin. Viimase võistleja saabudes sai lõpuks selgeks, et Evely Kaasiku oli võitnud Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali, mis on Eesti sportlaste läbi aegade kõrgeim tulemus orienteerumisjooksu tiitlivõistlustel. Kulla võitis selge, enam kui minutilise eduga Simone Aebersold Šveitsis ja sama kindlalt edestas Evely pronksi võitnud soomlannat Venla Harjut, kes võitis tänavuse EMil kuldmedali tavarajal. Evely enda hinnang medalivõidule oli, et „Mul oli unistus, mis muutus tänu oma võimetesse uskumisele medaliks. Mul tuli välja üsna täiuslik jooks, tegin vaid mõnesekundilisi vigu. Kodune maastik toetas. Eestis on mets sageli nii tihe, et sa ei näe kohta, kuhu pead välja jõudma ja seega tuleb endasse uskuda“.

Lühiraja B-finaalis tegi samuti hea soorituse Sigrid Ruul, kes lõpetas raja viienda kohaga. Päev varem toimunu tavaraja võistluses saavutas Sigrid saja naise konkurentsis 55. koha.

Euroopa meistrivõistluste viimasel päeval joosti teatejookse. Naiskondi oli stardi 39. Võitis Rootsi I naiskond, järgnesid Tšehhi I ja Norra I naiskond. Eesti I naiskond alustas keskpäraselt. Marianne Haug lõpetas avavahetuse 21. kohaga, Eleri Hirv tõstis kindla jooksuga naiskonna ühe koha kõrgemale. Evely Kaasiku jooksis ankruetappi ja tegi taas tugeva etteaste. Seekord ei õnnestunud orienteerumissooritus küll nii ideaalselt, kui päev varem lühirajal ja sisse lipsasid mõned väiksemad eksimused, ent siiski suutis ta pingsas lõpuheitluses tõsta naiskonna kümme kohta kõrgemale üheksandaks. Riikide arvestuse andis see kuuenda koha ja naiskonnale võimaluse tõusta auhinnatseremoonia poodiumile. Eesti II naiskond, kus jooksis Sigrid Ruul, lõpetas võistluse 25. kohaga.

Eesti I meeskond saavutas teatejooksus 5.koha. Individuaaldistantsidel jäid Eesti meeste parimateks tulemusteks lühirajal Lauri Silla 16. koht ja tavarajal Kenny Kivikase 26. koht.

Koondiste orienteerumishooaeg lõpeb oktoobrikuus Maailma karikavõistluste etappidega Šveitsis, kus Evely Kaasiku stardib MK üldarvestuses 14-ndalt positsioonilt.