Vereva lemmmaltsa tõrjumine aitab hoida loodust

Verev lemmmalts ohustab Eesti loodust. Foto: Keskkonnaamet

Kodumaist loodust ohustav verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on kärmelt leviv võõrliik. Taime leviku peatamiseks on oluline teda kasvukohtadest kiiresti tõrjuma asuda, paneb keskkonnamet südamele. 

„Nii nagu verev lemmmalts, on paljud teisedki võõrliigid Eestisse toodud aimamata, millist kahjulikku mõju nad meie looduses põhjustavad. Kliimamuutuste tõttu on üha suurem oht, et veel uusi invasiivseid võõrliike asub meie looduses kanda kinnitama meie oma liikide elupaikade arvelt," tõdes keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Võimalike probleemide ennetamiseks tuleb vältida võõrsilt inimese poolt sisse toodud liikide loodusesse sattumist, et meie liigirikas toimivate ökosüsteemidega loodus tundmatuseni ei muutuks. 

Verev lemmmalts on Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis on Eestisse sattunud aiandushuviliste abil. Taim kasvab suurte tihedate kogumikena peamiselt niisketes ja poolvarjulistes servakooslustes. Näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsade ääres.

„Ehkki suurte lillakas-roosade õitega taim on välimuselt kaunis, on see üks suuremaid nuhtlusi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Kuna taim levib kiiresti, võtab see enda alla kodumaiste taimeliikide elupaigad – nii ohustab ta meie looduslikku tasakaalu,"  ütles keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Leviku peatamiseks on vaja taime kasvukohtades teda esimesel võimalusel enne seemnete tekkimist välja rohida või niita, kuniks neid taimi kasvupaikades enam ei tärka.

Selle võõrliigi taimi tuleb kasvukohtades rohida vähemalt kolm aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena. Kui vereva lemmmaltsa taimi pidevalt kasvukohast välja rohida, on lootust temast kolme aastaga vabaneda. Keskkonnaameti kodulehelt leiab kasulikke materjale vereva lemmmaltsa ja tõrjeviiside kohta, muu hulgas infovoldikud eesti, vene ja inglise keeles.

Eesti eluslooduse hoidmiseks palub Keskkonnaamet inimestel loobuda lemmmaltsa koduaias kasvatamisest ning tõrjuda taime olemasolevatest kasvukohtadest. Vältimaks võõrliigi levimist loodusesse, ei tohi ka aiajäätmeid loodusesse viia, sest taime seemned võivad hakata idanema ja rohitud taimed kasvama ka metsa alla tekitatud kompostihunnikus.

Praegu on verev lemmmalts oma õitsemise haripunktis ja seda on looduses lihtne märgata. Keskkonnaamet ootab teateid vereva lemmmaltsa kasvupaikade kohta üle Eesti e-aadressile [e-mail]. Tutvu võõrliigi teadaolevate leiukohtadega Keskkonnaameti kaardirakenduses.

Verev lemmmalts on kantud Euroopa invasiivsete võõrliikide nimekirja. See tähendab, et taime kasvatamine ning paljunemise võimaldamine on keelatud.