Tööellu võivad paindlikkust tuua uued valveaja ja iseseisva otsustuspädevusega töötaja reeglid

Kodukontoris tegutsemine võimaldab arvutitööd teha distantsilt. Foto: Marko Saarm/Sakala

Tööandjad ja ametiühingud said eile sotsiaalministeeriumis toimunud läbirääkimistelt kaasa tervise- ja tööminister Peep Petersoni ettepaneku, kuidas lahendada kaugtöö tegijate valveaja küsimus ning kellele võiks sobida iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste koos vabamate töö- ja puhkeaja reeglitega.

„Partnerid on ühisel veendumusel, et tavalise valveaja kõrval, mis eeldab vajadusel töötaja liikumist töökohale, võib seaduses tulevikus reguleerida ka teistsuguse valveaja, kus töötaja saab tööd teha arvuti ja telefoniga ning ei pea töökohale ilmuma,“ ütles minister Peterson.

"Täpsed valveaja tingimused jäid veel lahtiseks, kuid kohapeal sõnastatud lahendus peaks hõlbustama arutelusid mõlemas keskliidus," lisas ta

Ministri hinnangul saaks valveaja erisusi rakendada kindlasti IKT-töötajaile, aga miks mitte ka teatud juhtudel kaugkonsultatsioone tegevatele arstidele, ajakirjanikele või pressiesindajatele, kellel on võimalus tööülesandeid täita distantsilt.

Sama ettepaneku raames kaaluvad sotsiaalpartnerid ka iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste loomist nende töötajate jaoks, kes kujundavad suuremas osas oma tööaja ise ning kelle puhul ei kehtiks tavalised töö- ja puhkeaja nõuded. „Tähtis on, et kokkulepe oleks tasakaalustatud ehk looks tööelus uusi võimalusi, kuid ei ohustaks nõrgemas positsioonis olevaid töötegijaid,“ lisas Peterson.

Tervise- ja tööminister ootab osapooltelt vastust 10 päeva jooksul lootusega leida kokkulepe ja liikuda teemaga edasi valitsusse ja Riigikokku.

Lisaks jõuti kokkuleppele alustada tööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide nr 151 ja 154 ratifitseerimiseks, mis kindlustaks riigitöötajaile õiguse ühineda ametiühingutesse, pidada kollektiivlepingu läbirääkimisi ning olla kaasatud nende hõivet ja töökorraldust puudutavate otsuste langetamisse. „Eesti on üks kõige vähem rahvusvahelisi töönorme aktsepteerinud riike maailmas. Just riigisektorist on vajadus töötegijate õigusi tunnustada olnud kõige tungivam,“ selgitas Peterson.

Tuleval kohtumisel on tervikpaketina kavas arutada ka restorani- ja hotelliärist välja kasvanud mudelit, millega õpilased ja üliõpilased saaksid teha vaba graafikuga jõukohast tööd, ametiühingute tõstatatud vajadust lahendada tervise tõttu töösuhte ülesütlemise kitsaskohad ning graafikuga töötavate inimeste iganädalase puhkeaja pikendamise küsimust.

Ministri järgmine kohtumine Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega on plaanitud 14. septembriks.