Kaitseväkke saab end vabatahtlikuna üles anda

Kaitsevägi. Foto on illustreeriv. Foto: mil.ee

Kaitseväekohustuslaste registri uuendamine järgmisel aastal toob kaasa paberitöö vähenemise, andmete parema halduse ning annab kaitseväekohustuslastele parema võimaluse märkida ära soovi vabatahtlikuna osaleda sisejulgeoleku või sõjalise riigikaitse tegevustes.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et praegu puudub terviklik ülevaade vabatahtlike ressurssidest, keda saaks riigikaitses või siseturvalisuse tagamisel kasutada. "Edaspidi saab iga kaitseväekohuslane teada anda oma täiendõppe läbimised, muud lisaoskused ja millise organisatsiooni tegevuses ta soovib vabatahtlikuna panustada,“ selgitas ta.

Hetkel kogutakse registrisse infot mootorsõiduki juhtimise oskuste ja usuliste veendumuste kohta. Edaspidi saab kaitseväekohustuslane lisada infot ka oma muude oskuste kohta, mis on omandatud täiendõppe, huvitegevuses osalemise ja eneseharimise kaudu. Seda teavet saab ta jagada vabatahtlikult ning seda võetakse arvesse isiku ajateenistuskoha ja väljaõppele suunamisel.

Samuti saab inimene ära märkida, kas ta on juba Kaitseliidu tegevliige, abipolitseinik või vabatahtlik päästja.

„Nii Kaitseliidu tegevliikmel, abipolitseinikul kui ka vabatahtlikul päästjal on oma kindel roll ja panus kriisi või hädaolukorra lahendamisel. Tuleb tihti ette, kus aktiivne kodanik on Kaitseliidu tegevliige ja lisaks tegev ka abipolitseiniku või vabatahtliku päästjana,“ lausus Pevkur. „Seega on tal valik, millise organisatsiooni tegevuses ta mingi olukorra lahendamisel soovib panustada. Samas riigil või organisatsioonil puudub terviklik ülevaade inimese erinevatest rollidest ja tegevustest, mistõttu puudub ka ülevaade kriisis vajaminevatest tegelikest ressurssidest.“

Lisaks kaitseväele on selline info oluline ka teistele riigikaitse, julgeoleku või avaliku korra tagamisega seotud valitsusasutustele ja nendes valdkondades vabatahtlikku tegevust korraldatavatele asutustele. Kui inimene on andnud nõusoleku ka teabe jagamiseks, siis saab temaga ühendust võtta tegemaks pakkumisi tööle asumiseks või vabatahtliku tegevusega liitumisega.

Nõusoleku saab anda iga asutuse ja nende poolt tehtavate ettepanekute kohta eraldi. Näiteks, kui isik annab nõusoleku Kaitseliidu poolt suunatud ettepanekute tegemiseks, võib saata talle kutse Kaitseliiduga liitumiseks. Kui nõusolek antakse Politsei- ja Piirivalveameti või Päästeameti poolt tehtavatele ettepanekutele, nõustub isik saama teavet ja ettepanekuid osalemiseks abipolitseiniku, vabatahtliku merepäästjana või vabatahtliku päästjana.

Isik võib igal hetkel võtta tagasi nõusoleku vabatahtlikkuse alusel jagatud andmete töötlemiseks, sh edastamiseks. 1. oktoobrist 2022 hakatakse kaitseväekohustuslastelt küsima teavet nende vabatahtliku tegevuse kohta sisejulgeoleku või sõjalise riigikaitse ettevalmistusega seonduvalt. Lõplikult jõustub määrus alates 1. jaanuarist 2023.