Pirakad küüslaugud toovad perele diplomeid seinale

Silja Vagula selgitusel pole küüslaugufestivalil peetaval konkursil oluline mitte see, kui palju mugul kaalub, vaid hoopis selle läbimõõt. «Lapikutel on rohkem võidulootust,» sõnab ta. Foto: Kristo Kivisoo

Küüslauk pole just paljude lemmik. Peetakse liiga kibedaks ja talle iseloomuliku lõhna tõttu ei kipu pärast küüslauguse toidu söömist keegi just suurde seltskonda ka. Kui aga maitse ja järelaroom kõrvale jätta, on küüslauk lausa imerohi. Koos naistepuna ja ženženniga peetakse seda üheks maailma populaarseimaks ravimtaimeks. Taime eeterlik õli ja füntotsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on küüslauk tugeva antibiootilise toimega.

Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiril Ambla lähedal asub Alt-Kirjapi talu, mille perenaisel Silja Vagulal on hea käsi võimsate sibulate ja küüslaukude kasvatamisel. Tema kasvatatud küüslauk võitis 2014. aastal Jõgeval peetaval küüslaugufestivali suurima küüslaugu tiitli. Teine peavõit on perenaisel veel ette näidata, 2017. aastal edestas ta oma küüslaugumugulaga taas kõiki teisi kaasvõistlejaid.

Tänavuselt küüslaugufestivalilt naasis Silja Vagula jällegi pjedestaalikohaga – sedakorda jäi tema saak napilt alla ühe Põlvamaa proua kasvatatule. Võidumugula diameetriks mõõdeti 87,6 millimeetrit, Alt-Kirjapi talu maadel kasvanud küüslaugul aga 86 millimeetrit. Kolmanda koha sai Viljandimaal kasvanud küüslauk, mille läbimõõdt oli 85,6 millimeetrit.