Toetus punamonumentide eemaldamisele on kasvanud

Türi monument Foto: Tiit Reinberg

Viimastel kuudel on kõigi Eesti elanike seas kasvanud toetus nii nõukogude sõjamonumentide eemaldamisele kui sellele, et nende koht on eelkõige muuseumis, selgus riigikantselei tellitud ja Turu-Uuringute AS-i läbi viidud avaliku arvamuse uuringust.

Kuigi muudest rahvustest elanike toetus Nõukogude sümboolikaga sõjamonumentide teisaldamisele on madalam kui eestlastel, on nende hoiakutes võrreldes juuniga toimunud olulisi muutusi. Arvestada tuleb siiski, et viimane küsitlus viidi läbi vahetult enne Narva ja Narva-Jõesuu monumentide teisaldamist.

Võrreldes juuniga on muudest rahvustest elanike seas kasvanud toetus sõjast langenute säilmete väärikale ümbermatmisele avalikust ruumist kalmistutele – 39 protsendilt on see tõusnud 55 protsendini. Nõukogude sümboolikat kandvate mälestusmärkide asendamist neutraalsete ja lugupidavate hauatähistega toetas juunis 18 protsenti muust rahvusest elanikest, augustis 31 protsenti. Sealjuures on vähenenud nende osakaal, kes peavad enda jaoks oluliseks külastada teise maailmasõjas langenute haudu – 60 protsendilt on see langenud 54 protsendini. Nii eestlaste kui muudest rahvustest elanike seas on kasvanud nõustumine väitega, mille kohaselt sobivad Nõukogude sümboolikat kandvad monumendid paremini muuseumidesse või mäluasutustesse kui avalikku ruumi. Muust rahvusest elanike seas oli toetus juuni 21 protsenti ja nüüd 34 protsenti, eestlaste seas on see tõusnud 80 protsendi juurest 85 protsendini.