Sügiseks valmis? Kontrolli üle küttekolded ja ära põleta ahjus prügi

Korstnapühkija. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Tänavune august on meid rõõmustanud erakordselt soojade ilmadega, kuid sellegipoolest pole kütteperiood enam mägede taga. Sestap on paras aeg hakata mõtlema oma kodu küttesüsteemide heakorra peale ja kutsuda külla korstnapühkija.

Sügisel on korstnapühkijatel palju tööd. Paraku võib pikkade järjekordade tõttu tulla külm peale enne puuduste kõrvaldamist, mistõttu on parim aeg korstnapühkija kutsumiseks just suve lõpp või varasügis.

IIZI isiku- ja varakindlustuse tootearendusjuht Pille Plees toonitab, et ka kindlustuse vaatest on äärmiselt oluline, et küttesüsteemid oleksid enne kütteperioodi spetsialisti poolt üle kontrollitud. ”Lisaks puhastustööle ja sertifikaadile annab korstnapühkija hüva nõu, kuhu paigutada suitsu- ja vingugaasiandur ning kuidas kõige paremini ahju või kaminat kütta,” lisab Plees.

Üldiselt jagunevad inimesed küttesüsteemide hooldamise osas kahte leeri; üks seltskond hooldab oma küttesüsteeme koheselt peale kütteperioodi lõppu, teine grupp aga vahetult enne kütteperioodi algust.

Seadus näeb ette, et korstnaid tuleb pühkida kord aastas. „Eramajas võib pühkida korstnaid neli aastat ise ning igal viiendal peab kutsuma kutsetunnistusega korstnapühkija,“ rõhutab kutseline korstnapühkija Teet Võhandu, et sel juhul tuleb neid korstnaid ka eelnevad neli aastat korralikult pühkida. Kortermajas peab aga paberitega spetsialist käima igal aastal.

Ära põleta küttekoldes prügi

Korstnapühkija sõnul põletavad inimesed kaminas või pliidi all igasugust kraami. Paraku tekib prügi põletamisel palju tahma ja muid jääkaineid, mis kipuvad küttesüsteemide külge kleepuma. Kui lisada valemisse veel küttekolde hapnikuvaegus, on tagajärjed kurvad. „2-3 kuu pärast võib korsten juba tuleohtlik olla,“ rõhutab Võhandu, kes on näinud kõiksugu kurioosume. „Mõni kütab penoplastiga või loobib kaminasse hoopis maja soojustamisest üle jäänud materjali.”

Küttekollete heaolu silmas pidades soovitab korstnapühkija kütta korraliku puiduga. Paljudes majapidamistes on levinud ka puitbriketi kasutamine, kuid selle kvaliteet on turul varieeruv. „Kohati on puitbriketi tulem küttesüsteemis puhas pigi,“ ütleb ta. Seega tasub puitbriketti hoolega valida ja eelistada vaid hinnatud tootjate kvaliteetset kraami. Korstnapühkija soovitab ahju kütta eelkõige kvaliteetse halupuuga, mis tekitab vähem tahma.

Kindlustusjuhtumi korral on vajalik akt

Võhandu toonitab, et kindlasti tasub üle vaadata ka oma kindlustuslepingu tingimused, kus on kirjas koduomanikule kohustuslikud ohutusnõuded. Juhul, kui tulekahju on eksperdi arvates alguse saanud hooldamata või kasutuskõlbmatust küttesüsteemist sh korstnast, võib kahjuhüvitis väheneda vastavalt sellele, kui palju võis see rikkumine mõjutada tulekahju teket või tekkinud kahju suurust. Näiteks vanemate hoonete puhul võib üks kindlustamise eeldus olla just korstnapühkija poolt väljastatud akt.

"Kui korstnas olev tahm tekitas tulekahju, mistõttu hävis suur osa kindlustatud kodust, on kindlustusseltsil oluline teada, kas küttesüsteem oli kasutuskõlbulik ja korsten puhastatud vastavalt seadusele," selgitab IIZI isiku- ja varakindlustuse tootearendusjuht Pille Plees.

Kahjude hüvitamiseks tuleb tõendada, et küttekolded olid hooldatud ja sel juhul kiirendab korstnapühkimise akti olemasolu oluliselt kahjukäsitlust.

Alates 2021. aasta märtsikuust sisestavad korstnapühkijad kõik küttesüsteemidega tehtud tööd küttesüsteemide portaali. Seega, kui dokument peaks tulekahjus hävima, siis on digitaalne akt portaalist leitav. "Kui selgub, et tulekahju põhjustas hooldamata või kasutuskõlbmatu küttekolle, võib kindlustus kahjude hüvitamist vähendada ja ka hüvitamisest keelduda," rõhutab Plees.

”Kindlustusselts keeldunud mõni aeg tagasi kahju hüvitamisest, kus korstnapühkimise akti kohaselt oli koduomanikule väljastatud ahju kütmise keeld, sest korstna suitsulõõris oli ummistus ning korsten oli katkine,” toob kindlustusspetsialist näite. ”Vaatamata sellele otsustas omanik ahjus tuld teha ja põhjustas sellega ruumidele suitsukahjustusi,” lisab ta, et õnneks tulekahju sellest olukorrast küll ei tekkinud, aga kahjustuste likvideerimisel pidi koduomanik arvestama siiski ligi 3000-eurose väljaminekuga.

Kutseliste korstnapühkijatega saab kontakti Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt korsten.ee või päästeala infotelefonilt 1524.