Koroonaviiruse levimus on laialdane, kuid haiguse kulg valdavalt leebe

Foto: Mailiis Ollino

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusega on Eestis nakatunud ja nakkusohtlik pea iga 30. täisealine elanik. See näitaja on võrreldav märtsi lõpu tulemusega. Kuna aga haiguse kulg on enamasti leebete nähtudega, pole teadlaste sõnul muretsemiseks põhjust.

17.–29. augustini toimunud seireetapi vältel andis koroonaviiruse proovi 2570 täiskasvanut üle Eesti. Neist 5,5% olid koroonaviirusega nakatunud, kuid nakkusohtu kujutas endast 3,3% ehk keskmiselt iga 31. täisealine. Nakkuse levimus on sarnaselt eelmistes uuringuetappides leituga kõige väiksem nende seas, kes on lisaks haiguse läbipõdemisele ka vaktsineeritud.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on nakatumisnäitajad küll võrreldavad märtsi lõpu omadega, kuid haiglakoormus kolm korda väiksem. „Valdavalt levib koroonaviiruse tüvi omikron-5, mis põhjustab võrdlemisi kergeid haigusnähte. Seepärast pole praeguse üsna laialdase viiruseleviku puhul tõsisteks erimeetmeteks ilmselt põhjust ja võime uuele kooliaastale vastu minna üsna rahulikult,“ selgitas Kalda.

Seekordses etapis tehtud koroonaviiruse antikehade levimuse uuringus osales 2431 täisealist, kellest 88%-l olid antikehad olemas. Kui vaktsineeritutest on peaaegu kõigil antikehad, siis läbipõdenute seas on neid 70% ja nendest, kes pole vaktsineeritud ega oma teada ka haigust põdenud, on viirusevastaste kaitsekehadega 37%. „Antikehade levimus on jäänud pea muutumatuks märtsist alates. Ilmselt oleme saavutanud teatud taseme, mis püsib, sest sama kiiresti, kui antikehad aja jooksul osa inimeste verest kaovad, sest põdemisest või viimasest vaktsiinidoosist on möödunud palju aega, saavad teised neid kas läbipõdemise või vaktsineerimise teel juurde,“ selgitas Kalda. Vanemate kui 65-aastaste seas küündib antikehade levimus siiski 95% ligi.

Seire käigus toimunud käitumisuuringust selgus, et nakkuse levikut pidurdavatele ettevaatusabinõudele pööratakse üha vähem tähelepanu. Kuigi nakatunuga on värskete andmete põhjal kokku puutunud pea iga 10. täisealine, ei võta suurem osa neist kasutusele ühtki abinõud nakkuse edasise leviku vältimiseks. Kalda tõdes, et praegu leviv viirusetüvi põhjustab küll pigem kergeid haigustunnuseid, kuid riskirühmadel oleks siiski mõistlik end võimaliku raske haigestumise eest tõhustusdoosiga kaitsta. „Siinkohal on küsitlusandmed üsna julgustavad: vaktsineeritud vanemaealistest, kes pole veel jõudnud tõhustusdoosi saada, plaanivad seda tegema minna ligi pooled. Iseäranis suur valmisolek selleks on vanemaealistel meestel,“ rääkis Kalda.

Uuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul on kord kuus toimuv seire praegu ainuke võimalus saada tervikpilt koroonaviiruse levimusest täisealises elanikkonnas ja hinnata edasist arengut. „Suur tänu kõigile, kes on seni uuringus lahkelt osalenud ja kes seda ka edaspidi teevad. Teie koostöövalmidus on pakkunud teadmistepõhist tuge kiiresti muutuvas olukorras kogu ühiskonnale oluliste tervishoiuküsimuste lahendamisel,“ ütles Jürisson.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Rohkem infot uuringu kohta on Tartu Ülikooli veebilehel.