N, 8.12.2022

SEB majandusprognoos: Eestil ei õnnestu majanduslangust vältida

Järva Teataja
SEB majandusprognoos: Eestil ei õnnestu majanduslangust vältida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tallinn, SEB
Tallinn, SEB Foto: Claire Peinar / Postimees

2022. aasta majanduskasv oodatust kiirem. Vaatamata pessimistlikele ootustele, osutus 2022. aasta esimene pool Eesti majanduse jaoks ootamatult edukaks. 

Ehkki inflatsioon ületas maikuus juba 20%, ei heidutanud see koheselt majapidamisi ning tarbimine kasvas kiiresti nii hinnas kui koguses. Endiselt oli inimeste huvi suur uute eluasemete soetamise vastu, mistõttu oli kõrge tehinguaktiivsus kinnisvaraturul, kuid veel kiirem kinnisvara hinnatõus. Nõudlus püsis tugev ka eksportturgudel ja siinsete ettevõtete peamine mure oli võimekus suure tellimuste mahuga toime tulla. Ent head ajad on nüüdseks läbi.

SEB prognoosi kohaselt on Eesti majandus sisenenud langusfaasi, mis kestab 2023. aasta teise pooleni. Et majanduslik mõõnaperiood jaguneb kahe aasta peale, siis on aastane muutus sisemajanduse koguproduktis (SKP) siiski positiivne. 2022. aastal suureneb Eesti SKP 1,2% ja 2023. aastal – tänu kasvule aasta teises pooles – 0,5% jagu. Näeme normaalse rütmi taastumist majanduses 2024. aastal, mil SKP peaks suurenema 3,5%.

Nähtamatu majanduslangus. Tuleb rõhutada, et kolm kvartalit kestev majanduslangus tähendab SKP langust püsihindades ehk inflatsiooniga korrigeeritult. Nominaalne majanduskasv püsib tõusvate hindade tõttu endiselt kiire. Mõneti võib öelda, et tegemist saab olema „nähtamatu majanduslangusega“, sest nii inimeste kui ettevõtete sissetulekud suurenevad endiselt hoogsalt. Lihtsalt kulude kasv on sellest veelgi kiirem.

Majanduse viib langusse rekordiline inflatsioon. Inflatsioon on väga kiire kogu Euroopas, ent Eesti liberaalne energiaturg ning senine kõrge majanduskonjunktuur on seda tugevalt võimendanud. Valitsuse oodatava sekkumise tulemusena võiks inflatsioon lähikuudel pisut taltuda, ent kõrged energiahinnad jäävad praeguste ennustuste kohaselt püsima pikema aja vältel. Globaalse energiaturu äärmine ettemääramatus muudab täpse inflatsiooniprognoosi tegemise pea võimatuks, ent peamise stsenaariumi kohaselt tuleb Eestil ka 2023. aastal rinda pista vähemalt 6%-ni küündiva hinnatõusuga.

Välisnõudlus aeglustub tugevalt. Kõrged energiahinnad ja energianappus on nii mõnegi suure Euroopa riigi jaoks veelgi suurem probleem, kui Eestile. Seetõttu pöördub oodatavalt langusse ka euroala SKP tervikuna, mis pärsib oluliselt Eesti ettevõtete ekspordivõimekust. Sarnaselt Eestile tugevneb majanduskasv 2023. aasta teises pooles, ent keskmiselt piirdub euroala majanduskasv järgmisel aastal vaid 0,3%ga. Eesti õnneks jääb pisut paremasse seisu meie peamise kaubanduspartneri Soome majandus, millele ennustame järgmiseks aastaks 0,7% suurust kasvu. Teisalt võib tugeva löögi siinsele ekspordile anda Põhjamaade, eriti Rootsi, kinnisvaraturu langus.

Tööturu seis jääb suhteliselt heaks. Hoolimata negatiivsest väljavaatest majanduskasvule, jääb olukord tööturul suhteliselt stabiilseks. SEB prognoosi kohaselt kasvab töötus järgmisel aastal 6,8%ni, ent seda mõjutab oluliselt ka Ukraina sõjapõgenike statistikasse kaasamine alates 2023. aastast. Tööturul on pikalt väldanud äärmiselt kitsad olud ja koroonakriisi aegne kogemus on pigem kinnitanud, et inimeste ennatlik koondamine võib osutuda ettevõtete jaoks pigem kahjulikuks. Võrreldes tänavusega, palgakasv 2023. aastal aeglustub, ent küündib sellegi poolest keskmiselt 7,5% juurde.

Tarbimine pidurdub algaval sügisel tugevalt. Kuigi elanikkonna sissetulekute kasv on olnud sel aastal väga kiire, siis on inflatsiooni tõttu majapidamiste ostujõud oluliselt vähenenud. Seetõttu on tarbijakindlus kukkunud tasemele, kus see oli viimati varastel 1990ndatel. Igapäevakaupade suur hinnatõus sunnib majapidamisi ostukäitumist muutma ja ootame lähikuudel tarbimise vähenemist.

Kinnisvaraturg rahuneb. Lisaks kokkuhoidlikumale igapäevasele tarbimisele, pärsib praegune olukord kinnisvaraturu senist kõrgkonjunktuuri. Oodatavalt jäävad tehingumahud tänavusest tagasihoidlikumaks nii 2023. kui 2024. aastal. Et kahaneb ka pakkumine, siis pole küll kindel, et see tooks kaasa kinnisvara hinnalanguse. Küll peatab ehitusmahtude vähenemine senise ehitushindade väga kiire tõusu.

Märksõnad
Tagasi üles