Kooliaasta alguses suureneb oht sattuda õnnetusse

Pooleldi eksisteeriv vöötrada Akadeemia tänaval vana postimaja ees. Foto: Urmas Luik

Kooliaasta alguses sagenevad õnnetused nii liikluses kui kodudes. Kuna teedel on pärast suvevaheaega taas rohkem lapsi, on autojuhtidel tarvis olla tähelepanelikum. Lapsevanematel on kasulik lastega läbi arutada kõik ohutusreeglid, alates kooliteest kuni lõpetades kiivri kandmise kohustuseni.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul tekib kooli alguses eelkõige linnadesse liiklust juurde ja õnnetuste arv kasvab. „Pärast suvepuhkust on linnatänavatel harjumatult palju sõidukeid, kergliiklejaid ja jalakäijaid, mis omakorda põhjustab liiklusõnnetuste linnadesse koondumise,“ selgitas Reimets.

Reimetsa teeb murelikuks, et sel aastal on Eestis juhtunud rohkem liiklusõnnetusi kui kunagi varem. „Viimase poolteise aasta jooksul on liikluskindlustusjuhtumite arv pidevalt kasvanud ja sama trend jätkub,“ ütles Reimets.

LKF-i statistika kohaselt juhtus tänavu esimesel poolaastal Eestis keskmiselt 97 liiklusõnnetust päevas. Poolaastas kokku oli 17 570 liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 35 miljonit eurot. Keskmine liikluskahju oli 2096 eurot.

PZU Kindlustuse varakahjude grupi juhi Marge Habakuke väitel on lisaks liiklusõnnetustele ka kodukindlustuse juhtumeid rohkem. „Kõige suurema kahju põhjustab kodudes vesi, näiteks unustab laps vannis vee kinni keerata ja see voolab lisaks enda vannitoale ka naabrite korterisse. Suurt kahju tekitab ka õnnetus pliidi juures, kui süüa tehes kukub midagi keraamilisele plaadile ja see puruneb. Lisaks tuleb tihti mänguhoos ette teleri ja nutiseadme mahakukkumist ning ukse sulgemist nii, et võti jääb tuppa,“ selgitas Habakukk.

Ta soovitas väiksematele lastele võti kaela riputada ja õpetada noortele ohutut söögitegemist. „Võiks ka meelde tuletada, et lahkudes tuleb uksed-aknad sulgeda, sest vihm või halvemal juhul vargad võivad sisse tungida. Kui kodus on signalisatsioon, siis selle koodi ei tohi võõrastele öelda ega nähtavale jätta,“ nõustas Habakukk.

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Lisainfo: liikluskindlustuse 2022. aasta I poolaasta statistika.