K, 7.12.2022

Keskkonnaminister: kvaliteetsete andmete kättesaadavus aitab ennetada pingeid ühiskonnas

Järva Teataja
Keskkonnaminister: kvaliteetsete andmete kättesaadavus aitab ennetada pingeid ühiskonnas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pildil keskkonnaminister Madis Kallas.
Pildil keskkonnaminister Madis Kallas. Foto: Madis Veltman

Keskkonnaministeerium koos Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga nügib ettevõtete üleminekut automaatsele aruandlusele 2025. aastaks. Keskkonnavaldkonnas puudutab see esialgu jäätme-, vee- ja pakendiaruandlust.

Toimunud andmepõhise aruandluse avakoosolekul arutleti üleminekut koos teiste asutuste ja huvigruppidega. Kui praegu tuleb ettevõtetel esitada riigile aruandeid, siis 2025. aastaks muutub andmete edastamise automaatseks. Nii väheneb era- ja avaliku sektori halduskoormus ning keskkonnaandmed jõuavad kiiremini riigini.

Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on andmed väärtuslikud siis, kui nad on ajakohased ja kui me oskame neid kasutada. „See loob usaldusväärsust, kui me mõistame andmeid ühtemoodi ja need on suuremas mahus avalikud,“ sõnas Kallas.

Uus aruandlus tõstab keskkonnaandmete kvaliteeti, värskust ja detailsust ning kättesaadavust avalikkusele. See on oluline samm jäätmemajanduse ja veekasutuse juhtimisel.

„Probleemid andmete tõlgendamisega on aga veel mitmetes keskkonnavaldkondades, näiteks ka metsanduses. Kui meil pole värskeid andmeid ning ühtset arusaama andmete tõlgendamisest, on arusaadavalt keeruline leida ka erinevate huvide vahel rahuldavat keskteed,“ selgitas Kallas.

Keskkonnaagentuuri jaoks on andmete kiirem liikumine vajalik, et nendele tuginevad analüüsid peegeldaksid lisaks trendidele ka ülevaadet tänasest olukorrast.

„Andmed on praegu keskkonnavaldkonnas üks kriitilisemaid valupunkte. Poliitikakujundajad peavad operatiivsete otsuste tegemiseks saama meilt ajakohast infot. Selleks on vaja, et keskkonnaandmed oleksid standardiseeritud ja kvaliteetsed ning jõuaks kiiresti meieni,“ tõdes Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhataja Monika Kont.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse projektijuhi Maarja Männi sõnul aitaks reaalajamajanduse lahenduste kasutamine Eestis kokku hoida üle 14 miljoni töötunni ja 200 miljoni euro. „Ettevõtjad saavad aeganõudvate haldusküsimuste asemel keskenduda oma peamisele äritegevusele ning võimalustele, mis loovad väärtust ja suurendavad tootlikkust,“ lausus Mänd.

„Peame ära unustama, et keegi “esitab aruannet”. E-riigis peavad andmed liikuma automaatselt ja see on oluline mõttemaailma muutus,“ ütles Alar Valdmann, andmepõhise aruandluse projektijuht Keskkonnaministeeriumis.

Projekti eelarve 2023. aastal on 652 000 eurot, mille tulemusena luuakse muu hulgas tarkvaraline võimekus andmepõhise aruandluse vastuvõtmiseks ja andmete edasiseks kasutamiseks ning ärianalüütikaks.

Märksõnad
Tagasi üles