K, 7.12.2022

Eesti ja Läti seiravad edaspidi ühiseid põhjaveekogumeid koos

Järva Teataja
Eesti ja Läti seiravad edaspidi ühiseid põhjaveekogumeid koos
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Inimestel on sageli eksiarvamus, et põhjavesi peab olema kohe joogivee kvaliteediga.
Inimestel on sageli eksiarvamus, et põhjavesi peab olema kohe joogivee kvaliteediga. Foto: Shutterstock

Eesti ja Läti piiriülesed põhjaveekogumid on heas seisus ning inimtegevus neile olulist mõju ei avalda. Septembris lõppeb Eesti ja Läti vaheline projekt „WaterAct“, mille tulemusena hakatakse ka edaspidi Eesti ja Läti ühiseid põhjaveekogumeid koos hindama.

Projekti „WaterAct – piiriüleste põhjaveeressursside ühine tõhusam veemajandamine“ fookuses oli kahe aasta jooksul (01.06.2020−30.09.2022) Eesti-Läti piiril paiknevad Koiva ja Salatsi vesikonnad, millel on neli piiriülest põhjaveekogumit. Eesti ja Läti partnerite ühistegevuse käigus arendati muuhulgas välja kahe riigi ühised põhjavee seirekavad ning keemilise ja koguselise seisundi hindamise põhimõtted.

Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Kristiina Ojamäe sõnul korraldati ühiseid välitöid, koguti seireinfot, arendati välja põhjavee seire põhimõtted ja iga-aastase seireinfo jagamise strateegia ning vahetati omavahel häid praktikaid. „See kõik on vajalik selleks, et tagada ka tulevikus järjepidev põhjavee kaitse Eesti-Läti piirivete alal. Oluline on ka märkida, et meie fookuses ei olnud kitsalt põhjavesi, vaid laiemalt ka põhjaveest sõltuvad ökosüsteemid, mille seiret integreeritakse aina enam seireprogrammi, et neid alasid paremini kaitsta,“ selgitas Ojamäe.

Kuna projekti käigus tuvastati kahe riigi erisused andmete kogumisel, kvaliteedil ja siseriiklikus seadusandluses, siis ei olnud võimalik kõiki aspekte ühtlustada ning edasine koostöö ja andmete vahetamine on vajalik ka tulevikus. „Kasutades Euroopa veepoliitika parimaid praktikaid arendasime kaks aastat kestnud projekti käigus välja ühise metoodika, mis aitab ekspertidel meie keskkonna kohta tulevikus anda veelgi täpsemaid hinnanguid ja prognoose ning töötada välja meetmeid vee kaitseks,“ rääkis Ojamäe.

Lisaks kaardistati projekti käigus allikaid ja töötati välja nende vabatahtliku seire juhendid ja veebirakendus. Selle kaudu saab igaüks oma kodukoha ümbruse lätete kohta infot edastada. Üheskoos osaleti ka rahvusvahelistel konverentsidel, õpiti statistilist programmeerimiskeelt ja teostati andmeanalüüse ning modelleeriti allikate vesikondi. Ühiste projektiaruannete koostamise käigus valmis elupaiga ekspertidele juhend põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide tuvastamiseks ja kaitsmiseks.

Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) ja partnerid kaasfinantseeringuna. Projekti partnerid on Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus (juhtpartner), Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium, Eesti Geoloogiateenistus, Tallinna Ülikool, Looduskaitseamet (LV), Läti Ülikool (LV), Vidzeme planeerimispiirkond (LV).

Märksõnad
Tagasi üles