/nginx/o/2016/02/01/4956973t1h1478.jpg)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/28/14451014t1he624.jpg)
Hooldekodud võivad seoses soojus- ja elektrienergia ning vajaminevate kaupade kallinemise tõttu kohatasu tõsta poole võrra, mistõttu paluvad riigil leida toetusmeede vältimatu hinnatõusu leevenduseks.
Hooldekodudes võib kohatasu tõusta poole võrra
Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoda ja Balti sotsiaalteenuste kvaliteedi liit tegid sotsiaalministeeriumile ettepaneku võtta kohamaksu tõusu leevendamiseks kasutusele pearaha maksmise süsteem ja tasuda üldhooldekodudele iga hooldusel oleva inimese kohta 300 eurot kuus.
Enamiku hooldekodude esindajate sõnul on kulutused elektrile ja soojusenergiale kasvanud võrreldes 2021. aasta näitajatega ligi 50 protsenti. Tervisekriisi tõttu on suurenenud kulutused ka isikukaitsevahenditele.
„Hinnad on kasvanud praktiliselt kõikidel kaupadel, mida hooldekodud teenuse osutamiseks vajavad. Lisaks energia hinnarallile on suur palgatõusu surve hooldekodude töötajatelt. Pidevalt kasvav sissetulekute ja väljaminekute miinusmärgiga vahe muudab hooldekodude järjepidevuse küsitavaks,” kirjutasid Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoja ja Balti sotsiaalteenuste kvaliteedi liidu esindajad sotsiaalministeeriumile läkitatud pöördumises.
Majanduslikult toime tulemiseks peavad hooldekodud tõstma kohamaksu kuni 50 protsenti, ent vältimatud kohamaksu tõusud mõjutavad hooldusteenuse ostjaid, kelleks on nii kohalikud omavalitsused kui inimesed.
Kohamaksude üleüldine tõus võib organisatsioonide hinnangul tekitada olukorra, kus hooldusteenuse ostjad ei suuda hooldusteenuse eest enam tasuda, mis omakorda võib viia selleni, et hooldusel olev ööpäevaringset hooldust vajav inimene viiakse teenuselt koju. „Kui ei ole maksejõulisi teenuse ostjaid, tekib taas keeruline olukord – väheneb hooldekodude teenusesaajate arv, mis omakorda tõstab ühe hoolealuse hooldushinda,” märkisid pöördujad.