1923. aastal sündinud Järavere küla Kople talu peremehe Harry Ermi raamatu Minu koduküla Järavere mu südames kullana kumamas kaante vahel on kirjeldatud Paia laata, mida korraldati kaks korda aastas: 22. jaanuaril ning 10. oktoobril. „Laat- see oli suur turg. Laadal said kokku nii vanad kui noored,“ kirjeldab raamatu autor.
Üheks tsitaadiks on Erm oma raamatus välja toonud järgmise: Minu naabrimees koos pojaga oli alati lähikonna laatadel. Isa küsimisele „Kas tasub ära?“ vastati, et kuussada krooni peab ikka aastas saama. „Kas tõesti? Mina raban siin mitme mehe ja naisega, kuid niisugust summat ma küll ei näe.“ Tagantjärele mõeldes pidi see mingisugune hasartmängutaoline asi olema. Mulk, tark mees, oli oma poega hoiatanud: „Poeg, kui minu matusepäev juhtub laadapäevale, siis lükka matus päeva võrra edasi, minuga aega küll. Kui ei, siis käi vähemalt hommikul – uuri, kuidas hinnad on.“ Paia laat toimus peaaegu samal asukohal, kus praegused restoran Tikupoisi laadad.
Antud ajalooline meenutus on toonud meile soovi taastada XX sajandi alguses juba toiminud Paia laat. See tähendab seda, et Tikupoisi sügislaat toimub viimast korda. Edaspidi on Tikupoisis toimuvate laatade läbivaks nimeks Paiaristi Tikupoisi laat. Ja täpselt nii ongi. Järgime targa mehe, mulgi, sõnu ning jätkame tema rõõmuks edaspidi traditsiooni. Hea õnne korral ehk saame ühes külastajatega kohata mulki ja tema poega taas meie laadal.