Juuli eest tasuti 12,5 protsenti rohkem makse kui 2021. aastal samal ajal

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Juuli eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,05 miljardit eurot maksutulu, mida on 12,5 protsenti enam kui 2021. aasta samal kuul. 2022. aasta seitsme esimese kuuga on eelarvest täidetud 60,1 protsenti. 

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene kirjutab, et käibemaksu tasumist mõjutas tugevapoolne majandusaktiivsus, kuid samas ka uus hinnatõusu tipp, mis muutis tarbijad ettevaatlikumaks.

Juulis aeglustus käibemaksu tasumine juunikuu tõusuga võrreldes 5,5 protsendipunkti, kuid samas ületas eelmise aasta juulikuist kasvutempot, mis oli 9,1 protsenti. Ühelt poolt annab kiire hinnatõus käibemaksu tasumisele hoogu, teisalt peegeldub üha kiirenev energia- ja teiste kaupade ning teenuste hinnatõus ka tarbija kindlustunde languses.

Esimese seitsme kuuga on käibemaksu tasutud 1,84 miljardit eurot, mis on 19 protsenti ehk 294 miljonit eurot rohkem mullusega võrreldes. Ettevõtete kogukäibe kasv (18 protsenti) aeglustus juulis I poolaasta keskmise kasvuga võrreldes 9 protsendipunkti, mis tuleneb tugevnenud II poolaasta võrdlustasemest, sealjuures ei suurenenud käive tegevusalades enam nii laiapõhjaliselt kui eelmistel kuudel.

Tegevusaladest mõjutas juulis käibemaksu tasumise kasvu enim jae- ja hulgikaubandus ning energeetika, kus tasumine suurenes 2021. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 22 ja 135 protsenti. Kaubanduse puhul mõjutas enim mootorikütuste jae- ja hulgimüük, mida toetas diislikütuse ja bensiini hinnakasv aastases võrdluses vastavalt 60 ja 39 protsenti. Energeetika tasumise tõus tulenes eelkõige elektrienergia müügi suurenemisest, mida toetas elektri hinna jõuline kasv (143 protsenti).

Aktsiiside tasumise kasvu hoiab languses püsiv mootorikütuste tarbimise vähenemine

Aktsiiside tasumine vähenes juulis võrreldes eelmise aastaga 1,6 protsenti, kasvu hoiab languses kütuseaktsiisi tasumine. Lisaks juuli tasumise vähenemisele pöördus kütuseaktsiisil langusesse ka kumulatiivne kasv ehk seitsme kuuga on eelmise aasta võrdluses tasutud 1,4 protsenti vähem aktsiisi. Kui sõjategevuse ja hinnatõusu alguses nägime muutuseid eelkõige eratarbijate käitumises ning bensiini tarbimist hakati piirama, siis viimastel kuudel on vähenema hakanud ka diislikütuse kogused, mis peegeldavad ettevõtluse majandustegevuses toimunud muutusi. Kui esimeses kvartalis kaubavedude maht kasvas, siis teises kvartalis on kaubavedude maht pöördunud 12 protsendisesse langusesse. Eriti suures languses on rahvusvahelised kaubaveod, mis vähenesid teises kvartalis veidi vähem kui poole võrra aasta taguse ajaga võrreldes. Laondus- ja veondussektoris püsivad käibed endiselt kasvus, kuid kasvutempo on aeglustumas. Mootorikütuste müügi vähenemine on üldine ning vaid Valga maakonna diislikütuse jaemüük püsib kasvus. Valga puhul ei konkureeri diislikütuse hind mitte ainult Eesti siseste tanklatega vaid hinda mõjutavad ka Valka kütusejaamades kehtivad hinnad, mistõttu võib sealne müüdav diislikütus olla soodsam. Juulis vähenes mootorikütuste müük 7,8 protsenti võrreldes aasta varasemaga, sealhulgas vähenes diislikütuse müük 7,7 protsenti ja bensiini müük 8,2 protsenti.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv aeglustus juulis, kuid on ajalooliselt endiselt kõrgel tasemel

Palgafondi kasv aeglustus juulis 12,3 protsendile võrreldes eelmise aastaga (vt joonis 1). Aeglustus nii keskmise töötasu kasv kui ka töökohtade arvu kasv, vastavalt 8,6 ja 3,3 protsendile. Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on ajaloolisel kõrgtasemel, 62,7 protsenti. Tegevusalati oli juulis suurim palgafondi kasv 33,4 protsenti majutuses ja toitlustuses, kus võrreldes kriisieelse 2019. aastaga on palgafond kasvule pöördunud, kuid töökohtade arv on veel languses. Töökohti lisandus juulis võrreldes eelmise aastaga enim halduses (+4400), mis on seotud tööhõive rendiga, teisel kohal oli majutus ja toitlustus (+3800).

Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus juulis 9,8 protsendile võrreldes eelmise aastaga, mis on käesoleva aasta madalaim kuine kasv. Arvestada tuleb ka, et selle aasta aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendab riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) head laekumist toetab endiselt tugev palgafondi kasv. Laekumine kasvas juulis võrreldes eelmise aastaga 18,1 protsenti, sh kohalike omavalitsuste tulumaksu osa kasv oli 13,2 protsenti.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist veab jätkuvalt erasektori jaotatud kasumi kasv

Juriidilise isiku tulumaksu laekumise kasv kiirenes juulis 30,3 protsendini võrreldes eelmise aastaga, I poolaastal oli kasv 24,4 protsenti. Enamus kasvust tuli erasektori ettevõtete jaotatud kasumilt, mõnevõrra suurenesid ka riigiettevõtete dividendid. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui regulaarselt jaotatava kasumi madalam 14-protsendiline tulumaksumäär. Seitsme kuuga on madalama määraga tulumaksu laekunud 118 miljonit eurot, mida on 18 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Hästi on laekunud ka 20-protsendilise tavamääraga tulumaks jaotatud kasumilt – seitsme kuuga 159 miljonit eurot ehk 39 miljonit enam kui aasta varem.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Seitsme kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 25 miljonit eurot ehk 5 miljonit enam kui eelmisel aastal sama ajaga.