P, 4.12.2022

Mainekalt teaduskirjastuselt ilmus raamat, mis toob Eesti haridussüsteemi maailmale eeskujuks

Järva Teataja
Mainekalt teaduskirjastuselt ilmus raamat, mis toob Eesti haridussüsteemi maailmale eeskujuks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: ANDRUS KOPLISTE

​Mida on teistel riikidel õppida Eesti haridussüsteemist? Just sellele keskendub juulis maineka teaduskirjastuse Routledge alt ilmunud raamat “Lessons from Estonia’s Education Success Story: Exploring Equity and High Performance through PISA”.

Eesti õpilased on alates 2006. aastast osalenud PISA uuringus, mis on rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm. Eesti 15aastased õpilased on olnud riikide pingerea ladvikus ning 2018. aastal saavutati Euroopas esikoht nii matemaatikas, loodusteadustes kui ka lugemises.

Maailma arvestuses lõpetati samuti väga kõrgetel positsioonidel: matemaatikas kaheksandal, lugemises viiendal ja loodusteadustes neljandal kohal, eespool vaid Aasia riigid. Eesti järjepidev edu pakub teistele riikidele suurt huvi: kuidas on võimalik samaaegselt saavutada väga head tulemused ja võrdne juurdepääs haridusele?

Raamatus võtavad küsimuse luubi alla autorid: University College Londoni haridusinstituudi auteadur Peeter Mehisto ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakonna nõunik Maie Kitsing.

“Paljud riigid vaatavad ootusrikkalt meie poole,” kommenteerib Kitsing. “Soovitakse teada, kuidas selline väike ja pigem piiratud ressursiga riik saavutab maailmas tipptulemusi ja loob hariduse omandamiseks võrdsed tingimused kõikidele õpilastele. Kirjutasime Peeter Mehistoga raamatu, sest teiste riikide haridusvaldkonna inimestel on siiras huvi, kuidas tipptegijaks tõusta – haridus on riigi ja majanduse arengu alus.”

Innovaatilisus ja julgus

Raamatus on seitse peatükki, mis analüüsivad põhjalikult Eesti haridust. Kirjeldatakse arengut ja eesseisvaid väljakutseid, aga tuuakse välja ka kitsaskohad.

“Oleme olnud paljudes asjades teistest riikides ees, oleme olnud innovaatilisemad ja julgemad, aga raamat ei ole ainult ood Eesti haridusele,” ütleb Kitsing. “Kirjutasime ausalt, mis lahendused meie kontekstis ei töötanud nii nagu oodati ning milliseid vigu meie arvates oleme teinud, et teistel riikidel oleks lihtsam õppida. Iga peatüki lõpetabki kompaktne saadud õppetundide osa. Sealt saab kiirelt kätte ülevaate põhiõppetundidest.”

Raamat vaatab ka tulevikku, jagades ja vaagides, miks Eesti pole rahul seni hariduses saavutatuga ja mis samme ta astub, et olla veelgi edukam.

Rahvusvahelise õpilaste uuringule PISA pani 2000. aastal aluse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Praeguseks on see kasvanud kõige suuremaks ja tuntumaks haridusuuringuks maailmas. PISA mõõdab ja hindab 15aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi, mida läheb vaja päriselus esile tulevate probleemide lahendamiseks.

Peeter Mehisto on University College Londoni ülikooli kolledži haridusinstituudi auteadur. Eelnevalt on temal autorina, põhiautorina või kaasautorina ilmunud Inglismaal viis raamatut, sh kolm Cambridge’i Ülikooli kirjastuse kaudu. Ta võitnud ühe raamatu eest Edinburghi hertsogi Inglise Keeles Kõnelejate Ühingu (ESU) auhinna. Ta on võitnud koos kolleegiga ka Eesti Vabariigi presidendi kultuurirahastu hariduspreemia ja on nomineeritud haridus-teadlaste auhinnale Yidan Prize.

Maie Kitsingul on pikaajalised kogemused üldharidusvaldkonnast, ta on töötanud nii õpetajana, õppealajuhatajana, koolijuhina kui ka -inspektorina. Viimased 20 aastat Haridus- ja Teadusministeeriumis erinevatel ametipositsioonidel – järelevalve talituse ja üldharidusosakonna juhatajana ning välishindamise ja üldhariduse osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunikuna. PISA uuring on olnud tema vastutusvaldkonnaks alates 2006. aastast ning ta esindab Eestit PISA rahvusvahelises nõukogus.

Märksõnad
Tagasi üles