Madis Kallas: plastireostuse, vee ja metsa probleemid peavad saama lahenduse

Pildil keskkonnaminister Madis Kallas. Foto: Madis Veltman

Keskkonnaminister Madis Kallas esitles Riigikogu keskkonnakomisjonis teise poolaasta plaane.

„Põhirõhu paneme ühekordse plasti kasutuse ohjeldamisele, metsanduse tulevikuvaate väljakujundamisele ning mõistliku hinnaga kvaliteetse veeteenuse tagamisele,“ lausus Kallas olulisemaid eelnõusid välja tuues. Ta lisas, et praegune energiakriis mõjutab ka keskkonnavaldkonda, seepärast peame olema valmis langetama kiiresti vajalikke otsuseid ja menetlusprotsessidega hoogsalt edasi liikuma.

Prioriteetideks nimetas Kallas peagi Riigikokku jõudvat nn ühekordse plasti eelnõud ja varsti teisel lugemisel olevat uue ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadust. Eluslooduse valdkonnas on olulisimad metsanduse selle kümnendi arengukavaga (MAK2030) edasiliikumine, looduskaitseseaduse muutmine ning Kõrgendatud Avaliku Huviga ehk KAH-alade sätestamine metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatustega.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja sõnul on tegemist oluliste eelnõudega, mis kõik nõuavad kiiret tegutsemist. „Metsanduse arengukava ja looduskaitsega seotud seadusandlus on olulise tähtsusega eelnõud, kus tuleb põhjalikult kaaluda metsade kasutamise ja omandivormiga seotud aspekte. Komisjon juhtis tähelepanu vajadusele näha ette süsteem, missugune on kompensatsioon looduskaitsealadele jäänud maa omanikele,“ ütles Metsoja. Ta lisas, et keskkonnakomisjon arutab põhjalikult käesoleval ajal koos asjaomaste asutuste esindajatega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse eelnõud, et tagada seaduse läbimõeldud ja põhjendatud toimimine. Keskkonnaministeeriumilt ootame kiiret tegutsemist ja asjalikku koostööd menetlusse antavate eelnõudega. „Ootame eelnõude ettevalmistamise käigus, et need on põhjalikult läbi arutatud asjaomaste huvigruppidega,“ toonitas Metsoja.

Nn ühekordse plasti eelnõu toob kaasa muutusi nii teatud plasttoodete müügi kui ka tarbimise tingimustele. Kallase sõnul aitavad plaanitavad muutused vähendada jäätmeteket, soodustada korduskasutust ja vähendada prügistamist.

Muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivi muudatused, mille ülevõtmise tähtaeg oli 3. juulil 2021. aastal.

Riigikogu menetluses olev uus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus hakkab pärast jõustumist hoidma vee hinda kindlates raamides. Kallase sõnul parandavad planeeritud muudatused toimetulekut ja elamistingimusi ka maapiirkondades. „Oluline on tagada inimestele baasvajadused nagu puhas joogivesi ja kanalisatsioon ning seda mõistliku ja põhjendatud hinnaga,“ ütles minister.

Looduskaitseseaduse muudatused puudutavad loodusele tekitatud kahjude eest määratud karistusi, riigi ostueesõigust kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja võõrandamisel ja ulukikahju ennetamiseks tehtud kulutusi. Muudatused kehtestavad kaitstavatel aladel 15. aprillist kuni 15. juulini raierahu ja keelavad majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied Natura aladel loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides. Lisaks luuakse võimalus eraldiseisva Natura mõjuhindamise läbiviimiseks. Eelnõuga muudetakse ka metsaseadust ja vähendatakse maksimaalset lageraie pindala seitsmelt hektarilt viiele. „Kõik need meetmed tagavad meie looduskeskkonna säilimise ka edaspidi,“ ütles Kallas Keskkonnaministeeriumi plaane tutvustades.