Tõhustusdooside tegemiseks võib kasutada olemasolevaid Moderna ja Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiine, aga ka peagi vaktsineerijateni jõudvaid uusi bivalentseid Moderna (Spikevax) ja Pfizer/BioNTech (Comirnaty) vaktsiine, mis sisaldavad kaitset nii koroonaviiruse algse tüve kui ka omikron BA.1 tüve vastu. Nii olemasolevad kui uued bivalentsed vaktsiinid kaitsevad raske haigestumise vastu.
„Soovitame seni COVID-19 vastu vaktsineerimata inimestel vaktsineerimisega alustada esimesel võimalusel, et viiruste leviku hooajaks jõuaks organismis välja kujuneda immuunvastus ning sellega väheneks risk raskeks haigestumiseks. Samuti soovitame jätkata COVID-19 riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimist esimese ja teise tõhustusdoosiga,“ ütles immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige prof Irja Lutsar. „Eriti oluline on, et juba praegu kaitseksid end vaktsineerimisega kõik üle 60-aastased ja teised mõne kroonilise haiguse tõttu riskirühma kuuluvad inimesed. Samuti on oluline, et vaktsineerimise võimalus jõuaks kõikidesse hoolekandeasutustesse.“
Inimestel on võimalik oma riskirühma kuulumist kontrollida Patsiendiportaalis digilugu.ee. Haigusseisundid, mille tõttu on inimene riskirühma arvatud, on loetletud terviseameti veebilehel siin.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab esimest tõhustusdoosi kõigile üle 18-aastastele alates kolme kuu möödumisest esmasest vaktsineerimiskuurist ning Jansseni COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritutele 2 kuu möödumisel. 5-17-aastaste vanuserühmas soovitatakse tõhustusdoosi COVID-19 riskirühma kuuluvatele lastele ja noortele.
COVID-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi soovitab ekspertkomisjon riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad komisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest.