L, 3.12.2022

Eesti annetas koostöös Saksamaaga Ukrainale teise välihaigla

Järva Teataja
Eesti annetas koostöös Saksamaaga Ukrainale teise välihaigla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Välihaigla üleandmine Ukrainale Tartus
Välihaigla üleandmine Ukrainale Tartus Foto: Martin Liiskmaa/Kaitsevägi

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) saatis koostöös Saksamaaga Ukrainasse teise välihaigla toetamaks Ukrainat sõjalises konfliktis Venemaaga. Välihaigla saatmiseks annetas Saksamaa kaitseministeerium ligikaudu 7,7 miljonit eurot Ukraina meditsiinivõimekuse toetamiseks. Täiendavalt andis mittetulundusühing Slava Ukraini annetustest kogutud 120 000 eurot välihaigla meditsiiniseadmete ostuks vastavalt Ukraina poolt väljatoodud vajadusele.

Ukrainale antakse pool olemasolevast kaitseväe välihaiglast, mis koosneb kaheksast erifunktsioonilisest meditsiinikonteinerist ning kolmest telgist, kus on operatsioonimoodul, erakorralise meditsiini moodul, intensiivravimoodul, vahemoodul (laborikonteineri, diagnostikakonteineri ja triaažitelgiga), meditsiiniline hoiuruum, sterilisatsioonimoodul ning ressursimoodul. Lisaks annetatakse Ukrainale neli majutusmooduli telki ning sanitaarmoodul, milles on dušid, tualetid ning pesumasinad koos kuivatiga. Haigla suurus tööasendis on ligikaudu 425 ruutmeetrit.

RKIK välihaigla projektijuht Kadi-Kai Kollo ütles, et haiglakonteinerid on tavapärased standardsete merekonteineri mõõtudega (ISO 1CC 20’’). „Väljaõppinud meeskond püstitab haigla ligikaudu ühe tunniga, kusjuures püstitamise kiirus annab meditsiinilise abi ümberpaiknemiseks sõjalises konfliktis väga olulise mobiilsuse. Arvestades, et Ukrainas on erinevatel andmete hävitatud ligikaudu 950 meditsiiniasutust, on selline abi hädavajalik,“ rääkis Kollo.

Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülem-arst kolonelleitnant Ahti Varblane ütles, et Ukrainasse saadetud välihaigla kogemuse põhjal on saadud kinnitust, et põhikontseptsioonilt ollakse arendustega õigel teel, just mobiilsuse, modulaarsuse ning juhtimissüsteemi poolest. „Kindlasti vajab täiustamist maskeerimismeetmete süsteem kuna Ukraina konflikt on järjekordne kinnitus, et Venemaa ei jälgi Genfi konventsiooni. Leides meditsiiniüksused muutvad need teisele poolele väärtuslikeks sihtmärkideks,“ lisas kolonelleitnant Varblane.

Kollo sõnul töötab välihaiglas tavaoludes ligikaudu 15 inimest ja näiteks õppustel teenindab see ligi 60 inimest päevas. "Välihaiglas töötavad ainult Ukraina armee meedikud. Praeguseks on esimesest Ukrainale annetatud välihaiglast saadud statistikale tuginedes aidatud juba ligi 2000 inimest, kellel on erineva raskusastmega vigastused. See näitab kui suur abi on välihaiglast ning kinnitab ka seda, et teeme õiget asja" lisas Kollo.

Annetatav haigla on valmistatud aktsiaselts Semetron poolt, kes koostöös vabatahtlikega aitasid RKIK-l välihaigla Ukrainasse toimetada. Lisaks on koostöös Semetroniga kohandatud välihaigla Ukraina tingimustele sobivaks. Näiteks on muudetud kütte- ja jahutusseadmeid Ukraina kliimale vastavaks ning on uuendatud seadmeid ning konteinereid ühendavaid tunneleid.

Mittetulundusühing Slava Ukraini andis täiendavad annetustest kogutud 120 000 eurot hankimaks meditsiiniseadmeid Ukrainale. Näiteks hangiti hapnikugeneraator ja erinevad kirurgilised instrumente. „Meil on hea meel, et koostöös suuriikidega jõudis teine välihaigla Ukrainasse. Meie eesmärgiks on toetada rindemeedikuid nende töös, mida me kindlasti jätkame ka edaspidi,“ märkis Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehme.

Lisaks annetatakse Ukrainale haiglamoodulite transpordiks kaheksa veoautot ning kaks järelhaagist, mille ostul oli RKIK-l koostööpartneriks KB Auto OÜ.

Saksa kaitseministeeriumi annetatava summa eest ostetakse Eesti poolt Ukrainasse annetatud välihaigla esimese jala asemele uus, mille hankemenetluse viib läbi RKIK.

Esimene välihaigla saadeti kolme riigi (Ukraina-Saksa-Eesti) koostöös Ukrainasse selle aasta märtsis.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu ja materjalide soetamisega tegelev valitsusasutus, mis asutati 2017. aastal. RKIK-i eesmärk on võimaldada kaitseväel keskenduda oma põhitegevusele ehk sõjaliste ülesannete täitmisele ning luua iga investeeritud euro eest maksimaalselt kaitsevõimet. RKIK korraldab hankeid nii kaitseministeeriumi, kaitseväe kui ka teiste valitsemisala asutuste tarbeks ning haldab ja arendab nende kinnisvara. Alates 2022.a valmistab asutus ette riigikaitseülesandeid ja määrab sundkasutusi kõikidele asjadele, mis on seotud riigikaitseliste ülesannetega. Riigikaitse arendamiseks soetatakse igal aastal üle 350 miljoni euro eest tooteid ja teenuseid ning arendatakse ja hoitakse töökorras taristut rohkem kui 70 miljoni euro ulatuses.

Märksõnad
Tagasi üles