/nginx/o/2021/04/09/13721413t1h279b.jpg)
Järjest suurenevad õnnetusjuhtumid tõukeratastega on põhjustanud ainuüksi möödunud suvega ERGO kindlustusele kümnetesse tuhandetesse ulatuva kulu. Küllap on sarnases seisu ka teised kindlustusseltsid. Ühe õnnetusjuhtumi kahjusumma jääb vahemikku paarisajast kuni mitme tuhande euroni.
ERGO kahjukäsitluse valdkonna juht Caterina Lepvalts ütles, et tõukeratas on võrreldes jalgrattaga salakaval sõiduvahend. "Pealtnäha lihtsasti juhitav, kuid tegelikkuses tõsisest traumast vaid ühe käevääratuse või tähelepanematusvea kaugusel," märkis ta.
Lepvaltsi sõnul teevad inimesed vea suhtudes tõukerattasse kui ohutusse mänguasja, millega kukkudes loodetakse pääseda väiksemate kriimustuste ja põrutustega. "Praktika näitab, et traumad on kujunenud ootamatult tõsiseks ja vajavad aina sagedamini ka kirurgilist sekkumist,“ hoiatas ta.
Õnnelikumatel juhtudel piirdub kukkumine kergemate traumadega, sest kukkudes võtavad enamasti esimese põrutuse enda peale käsi või jalg, kuid kindlustuseni jõuavad aina sagedamini ka raskemad pea piirkonna vigastused. „Tõukeratturid satuvad õnnetustesse eelkõige teise sõiduki, tõukeratta või äärekiviga kokku põrgates,“ lisas Lepvalts. „Mida suuremad on kiirused, seda suuremad on ka vigastused ja tõenäosus, et ravi ei piirdu enam kiire arstivisiidiga.“
Aina sagedamini vajavad tõukerattavigastused kirurgilist sekkumist, mistõttu jäädakse pahatihti ka töölt ja igapäevategevustest kõrvale. Kindlustuse olemasolul makstakse õnnetusjuhtumi puhul traumast olenevalt valuraha, puuduvast töövõimest tulenevalt katab kindlustus töövõimetuslehel olemist ning vajadusel ka ravikulud, sh taastusravi ja eriarsti külastused. „Peavigastustega võib kaasneda ka hambaravi vajadus, mida täna Haigekassa katab väga piiratud mahus“ lisas Lepvalts. „Kui väiksemad randme ja hüppeliigese ravikulud ulatuvad juba paarisaja euroni, siis katkiste hammaste ja lõualiigeste ravikulude puhul räägime täna juba tuhandetest eurodest.“
/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)