E, 3.10.2022

Karujahi keeld tühistati – kuidas mõjutab see Eesti aasta looma käpakäiku?

Järva Teataja
Karujahi keeld tühistati – kuidas mõjutab see Eesti aasta looma käpakäiku?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Üksik suur karu toitu otsimas.
Üksik suur karu toitu otsimas. Foto: Vello Noorveli

Jahimehi, keskonnaametnikke, metsamehi, põllumehi, mesinikke ja kindlasti paljusid teisi loodusele lähedal seisvaid inimesi pani jahmatama augusti alguses avalikustatud halduskohtu määrus, millega esialgse õiguskaitse korras keelati Eestis karujaht. Juhtumit kommenteerib advokaadibüroo Hedman keskkonnaõigusele ja kohtuvaidlustele spetsialiseerunud vandeadvokaat Urmas Kiik.

Pruunkaru (Ursus arctos) on Eestis armastatud loom ja tegemist on ka 2022. aasta loomaga. Viimase 15 aasta jooksul on nende arvukus pidevalt kasvanud. “Karu on nüüd jõudnud isegi Hiiumaale, kus pruunkaru polnud kohatud juba aastakümneid,” kommenteerib advokaat Kiik. “Sel aastal aga jäi mõmmik seal jahimeeste rajakaamera pildile ja nüüd pole kahtlust, et hiidlasedki saavad jälle oma karuga uhkustada.”

Suurkiskjate heaolu

Jahi keelamiseks pöördus kohtusse mittetulundusühing, mille tegevuse eesmärgiks olevat meie suurkiskjate heaolu. „Vaidlus käis (ja käib) selle üle, kas loodusdirektiiv (EL nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) lubab meil üldse karu küttida või on see võimalik üksnes äärmusliku erandina,“ selgitab Urmas Kiik ja lisab „Halduskohus keelaski vaidluse ajaks karujahi ära, tuues põhjuseks, et kui kaebus lõpptulemusena rahuldatakse, siis ei saa vahepeal kütitud metsaotte enam loodusesse tagasi tuua.“

Üldine jahikeeld võinuks hoopis halvema olukorra luua

Keskkonnaamet, kes on vaidluses vastaspooleks, kaebas kohtumääruse edasi ringkonnakohtusse ja oli seal edukas. Halduskohtu määrus tühistati ja 1. septembrist on varasem olukord metsades taastatud, kus karusid võib ettenähtud ajal ja ulatuses jälle küttida. Karujaht kestab augusti algusest kuni oktoobri lõpuni. Kui õiguskaitse oleks jäänud kehtima, siis oleksid sel (aga võibolla isegi järgmisel) jahiaastal karud suures osas küttimata jäänud, sest jõustunud kohtuotsust asja sisulise lahendusega nii kiiresti saada pole võimalik.

Ringkonnakohus tõi ka välja, et üldise jahikeelu korral tuleks tõenäoliselt hakata välja andma oluliselt rohkem erilubasid nn nuhtlusisendite küttimiseks, mis omakorda tooks kaasa karude senisest suurema küttimise väljaspool jahihooaega ja seda ei saa pidada bioloogiliselt põhjendatuks.

Metsloomad peavad olema inimpelglikud

Kiige sõnul korraldatakse Eestis karujahti õiguslikus mõttes loodusdirektiivi erandi järgi, mis räägib olulise kahju ärahoidmisest, mida uluk võib põhjustada. „Jaht aitab ulukite arvukust kontrolli all hoida ja sisendab metsloomadele hädavajalikku inimpelglikkust. Erinevalt kaebajast leidis ringkonnakohus sedagi, et karu arvukuse hinnang ja küttimismahu määramine toimub meil siiski teaduslike meetodite alusel, mitte ainult jahimeeste jutu järgi, nagu kaebuses püüti väita,“ ütles Urmas Kiik.

Hetkeseisuga on ringkonnakohtu määrus jõustunud. Advokaat Kiige sõnul on oluline aspekt määruses sisalduv hinnang, et kaebuse eduväljavaated pole kuigi head, mis tähendab sisuliselt apellatsioonikohtu suunist halduskohtule kaebuse rahuldamat jätmiseks, kui kaebaja ise oma kaebusest ei loobu.

Üldiselt läheb meie karudel väga hästi, arvukust on hinnatud kõrghetkel (enne küttimishooaja algust) koguni 1000 isendile. Kütitakse sellest 10% ringis, mida loetakse üldiselt asurkonna aastase juurdekasvu määraks. Sel aastal oli limiidiks 90 isendit, millele lisanduvad mõned eriload. Eesmärk on hoida Eestis karude arvukust langemast alla 650 isendi. Viimase 15 aastaga on karude arv sealjuures olnud pidevalt tõusukursil. Tõsi, ka mesitarude rüüstamised on olnud samal kursil. Selles vaates saabki järeldada vaid mõmmikute hääd käpakäiku.

Äri- ja ühinguõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo Hedman nõustab teenus- ja tootmissektorit digitaliseerimise protsessides ning toetab oma kliente investeeringute kaasamisel, osanike- ja aktsionärisuhete korraldamises, tehnoloogiaõiguses, ühinemistel ja ülevõtmistel, äriühingute piiriülestel liikumistel, IT-õiguses ning andmekaitse, maksuõiguse ja intellektuaalomandi küsimustes.

Märksõnad
Tagasi üles