R, 30.09.2022

Eesti suurim liikumisuuring: aktiivsed inimesed on õnnelikumad

Järva Teataja
Eesti suurim liikumisuuring: aktiivsed inimesed on õnnelikumad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Elamusmaratoni rada sobib ka kepikõndijatele.
Elamusmaratoni rada sobib ka kepikõndijatele. Foto: Postimees

Seni suurimast Eesti liikumisuuringust selgub, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt vaimset tervist ja heaolu. Samas kinnitab uuring murettekitavat tõsiasja, et üle poole nii täiskasvanutest kui ka lastest liigub endiselt liiga vähe.

Uuringust selgub, et mitteaktiivsed ja väheaktiivsed on 57 protsenti õpilastest, täiskasvanutest 58 protsenti *. Järsk murrang liikumisaktiivsuse vähenemise suunas toimub teises kooliastmes ehk 4.–6. klassis. Kui koolieas liiguvad rohkem tüdrukud, siis täiseas on aktiivsemad mehed. Laste liikumisaktiivsus on nädalavahetusel märkimisväärsemalt madalam kui nädala sees.

„Eesti vajab liikumispööret - süsteemset liikumisharjumuste muutmist, et kogu Eesti liiguks. Piisav liikumine on üks lihtsamaid, efektiivsemaid ja odavamaid tervelt elamise viise. Uuringust näeme, et enamikel täiskasvanutest pole tegelikult piisavaks liikumiseks takistusi – sagedaseim põhjus on motivatsioonipuudus. Selleks, et liikumisaktiivsuse edendamisel päriselt tulemusi saavutada, on tähtis eri valdkondade tugev koostöö ja panus,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.

Uuringu kohaselt pole veerandil Eesti elanikkonnast olnud kunagi sportlikku hobi. Samas näitavad tulemused, et sportliku hobi olemasolu loob suuremat rahulolu nii oma tervisega kui ka eluga üldiselt – nii aktiivsed lapsed kui ka täiskasvanud on õnnelikumad, rõõmsameelsemad, kaasatumad ja vähem endasse tõmbunud.

„Liikumisvõimalused peavad olema head, kättesaadavad ja igapäevaeluga lihtsasti ühilduvad. Seega on olulised nii heas korras sporditaristu ja tervisespordikeskused kui ka motiveeritud ja vääriliselt tasustatud treenerid, kes juhendavad noori rohkem liikuma. Laste liikumisharjumuste kujundamisel on määrav roll ka lapsevanematel, kes laovad vundamendi elukestvatele harjumustele. Uuring näitab, et üheks suureks probleemiks on näiteks laste liigne autoga sõidutamine,“ lisas kultuuriminister.

Lisaks vaatles uuring kehalise kasvatuse tundide rolli elukestva liikumisharrastuse kujundamisel. Uuringust selgub, et ligi 70 protsenti õpilastest ei motiveeri kehalises kasvatuses saadud kogemus vabal ajal liikuma ning ligi 80 protsenti õpilastest ei motiveeri hinne. Igale kolmandale õpilasele ei meeldi kehalise kasvatuse tund. Laste liikumisaktiivsuse tõstmiseks on lõpusirgel kehalise kasvatuse tunni muutmine liikumisõpetuseks.

Liikumisharrastuse propageerimiseks on Kultuuriministeerium kuulutanud 2023. aasta liikumise teema-aastaks, mida viib ellu Eesti Olümpiakomitee. Ka liikumise teema-aasta püüab tähelepanu pöörata eri sihtrühmadele, et muuta liikumine kõigi jaoks iga päev loomulikuks elu osaks.

Liikumisuuringus vaadeldi 7–17-aastaste noorte ja 18–75-aastaste täiskasvanute liikumist ning selle soodustajaid ja takistajaid, noorte liikumiskoormust mõõdeti ka liikumisanduritega. Uuriti inimeste töist ja olmeliikumist, liikumisega seotud motivatsiooni ja hoiakuid ning istumise osakaalu. Samuti vaadeldi inimeste vaimse tervise ja tajutud rahulolu seost liikumisega. Uuringu kokkuvõtetega saab lähemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Uuringu viis Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS koostöös Ühendusega Sport Kõigile, Tallinna Ülikooli ning Tartu Ülikooliga.

Märksõnad
Tagasi üles