Eksperdi sõnul võiks menüü planeerimisel lähtuda toidupüramiidist, mis näitab soovituslikke nädala toidukoguste proportsioone toidugruppide kaupa. „Toidupüramiidis on viis põhitoidugruppi, milleks on puu- ja köögiviljad ning marjad, kartul ja teraviljatooted, piim ja piimatooted, lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad ning viimaseks kala, liha ja munad. Valmistades ise kodus toitu värsketest toiduainetest, saab paremini tagada, et kätte saadakse kõik organismi toimimiseks vajalikud ained,“ rääkis Pitsi.
Ta täpsustas, et toidupüramiid kujutab nädalaseid toidukoguseid, mida vajab inimene, kelle päevane energiavajadus on 2000 kilokalorit. „Sellise energiavajadusega on keskmine täiskasvanud naine, kuid ka väheaktiivne ja õbluke või veidi eakam mees, samuti umbes 10–12-aastased lapsed. Teismelised, suuremad mehed ning palju füüsilist tööd või trenni tegevad inimesed vajavad energiat rohkem ning sel juhul tuleks proportsionaalselt suurendada kõigi toidugruppide koguseid. Eelkooliealiste ja algklassilaste ning eakate energiavajadused on üldjuhul väiksemad ning sel juhul tuleks kõiki koguseid vähendada. Laste täpne energiavajadus sõltub aga loomulikult nende vanusest, kuid just kasvava organismi puhul on eriti oluline, et mitmekesise toiduga saadaks kätte vajalikud ained kõigist gruppidest,“ rääkis Pitsi.
Menüü vundament lao teraviljatoodetest ja köögiviljadest
Kuigi kõik põhitoidugrupid on meile vajalikud, soovitab Pitsi nädala menüü planeerimist alustada püramiidi alumisest osast, kus on teraviljatooted, kartul, puu- ja köögiviljad ning marjad. „Need toiduained peaksid moodustama toiduvalikust koguseliselt suurima osa. Paraku näitavad uuringud, et keskmise eestlase toidulaual on neid toite vajalikust palju vähem. See tähendab, et saamata võivad jääda mitmed olulised mineraalained, vitamiinid ja kiudained. Et seda ei juhtuks, tasub eraldi tähelepanu pöörata, et neid söödaks piisavalt,“ rääkis ekspert.