/nginx/o/2022/04/05/14464845t1h39df.jpg)
Septembris on kokku 10 ettevõtete esindusorganisatsiooni ja lisaks ka koduomanike ühendus esitanud riigile palve energiakriisi tingimustes laiendada erimärgistatud diislikütuse kasutusala. Erinevalt teistest regiooni riikidest on Eestis võimalik soodsama maksumääraga diislikütust kasutada vaid põlevkivisektoris ja põllumajanduses. Eile arutas antud pöördumisi riigikogu rahanduskomisjon, kuid esindusorganisatsioonide hinnangul pärsib riigi passiivsus ettevõtjate võimalusi talvel ellu jääda.
Kütusemüüjaid esindava Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et energiahindade tõus on eriti valusalt löönud just maagaasi tarbijaid. „Isegi praegu, kui viimase 30 päeva jooksul on maagaasi hind langenud tipust umbes poole võrra, on gaas 6 korda kallim kui aasta tagasi. Sisuliselt oleks võrreldav olukord naftaturul, kui toornafta barreli hind oleks üle 300 dollari,“ võrdles Raamat kahe kütuse hindasid. „Kuigi riik teab, et vedelkütuse kasutamise soodustamine maagaasi asemel aitaks nii ettevõtjaid kui ka kodukütjaid, vajavad tarbijad täiendavat kindlust, et lühiperspektiivis teha investeeringud ja võtta kasutusele soodsam ning alternatiivsest põlevkiviõlist keskkonnale märksa vähem koormavam diislikütus,“ selgitas Raamat.
Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõdes, et eilsel koosolekul riik mingeid konkreetseid sõnumeid välja ei käinud. „Toidutootjad ägavad elektri- ja kütuse hinnatõusu all ning tänases olukorras on sektori jätkusuutlikkus tõsise küsimärgi all. Riik on jätnud meie toidujulgeolekut tagavad tootjad sisuliselt tormi kätte,“ väljendas Potisepp muret toidutööstuse tuleviku osas. “Lisaks elektri- ja maagaasi hinnalae kehtestamine oleks erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaldamine riigile heaks ja lihtsaks võimaluseks tagada, et toidusektoril tekiks vähemalt väikegi kindlustunne energia sisendhindade suhtes,“ selgitas Potisepp toidusektori positsioone.
Turbaliidu juht Erki Niitlaan ütles, et eksportiva tööstusharuna on turbasektoril järjest keerulisem Euroopa turgudel konkureerida. „Meie sektori puhul on nii tootmise kui ka transpordi juures kütuse hindadel suur roll muutuvkuludele. Kui Soome võimaldab oma turbatööstusele soodusmääraga kütuse kasutamist, siis loomulikult suurendab see nende ettevõtete konkurentsivõimet.“ Üldiselt kallinenud kütuse hinnad nihutavad kõik eksportivad tööstused oma sihtturgude suhtes näiliselt kaugemale ja annavad suuremad eelised sihturgudele lähemal paiknevatele tootjatele. Turba puhul näiteks Lätile ja Leedule. Erimärgistatud diislikütuse kasutamine tootmises lubaks transpordikulude tõusu kompenseerida ning parandada paljude Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,“ leidis Erki Niitlaan.
Rahanduskomisjonis arutati ka antud ettepanekute potentsiaalset mõju riigieelarvele ja Mart Raamatu sõnul oli meeldivaks üllatuseks, et rahandusministeerium hindas negatiivset eelarvemõju väikeseks. „Ka meie näeme olukorda sarnaselt – kuna valdavalt asendaks erimärgistatud diislikütuse kasutuselevõtt maagaasi tarbimist, siis kaotus riigieelarvele oleks minimaalne.“ Koosolekul väljendati ka muret, et kasutusala laienemisel suureneb kütuse väärkasutus. Mart Raamat selgitas, et varasemalt on rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga hinnanud, et vaid 1,5% erimärgistatud diislikütuse hulgimüügi puhul võib kahtlustada väärkasutust. „Kuna kõik riigile laekunud pöördumised näevad ette erimärgistatud diislikütuse müüki ainult läbi hulgimüügi, siis on risk, et keegi hakkaks kütust ebaausalt kasutama, madal. Vähemalt riik on ise varasemalt olukorda selliselt hinnanud,“ selgitas Raamat riigi varasemaid seisukohti.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)