Rohetiiger alustas ehituse teekaardi koostamist

Foto: Renee Altrov

Rohetiiger käivitas ehituse teekaardi koostamise, mis vastab küsimustele: miks, kuidas, millal ja kes peab mida tegema, et Eesti ehitussektor oleks tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsijõuline, tagaks inimestele kvaliteetse elukeskkonna ning suudaks täita rohepöörde nõuded. Ehituse teekaart 2040 valmib 2023. aasta märtsis.

“Kui me tahame tulevikus taskukohaseid eluasemeid, büroopindu, inimväärset elukeskkonda, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ehitussektorit ja peatada valglinnastumist ning autostumist, on tarvis hakata andmepõhiselt rohepöördega tegelema,” ütles Pärtel-Peeter Pere, linnastrateeg ja Ehituse teekaardi peatoimetaja. “Ehitussektor vajab selget rohepöörde visiooni ning tegevusplaani ajateljel, et ettevõtetel oleks kindlus investeerida uutesse tehnoloogiatesse, luua uusi ärimudeleid, koolitada ja palgata inimesi ning looma madalasüsinikehituse strateegiaid,” lisas Pere.

Ehituse teekaart annab ajateljel konkreetsed soovitused nii ettevõtetele konkurentsivõime tõstmiseks kui ka avalikule sektorile, millel on suur roll täita ehitatud ruumis nii tellijana kui ka strateegia ja regulatsioonide loojana. Teekaart järgib jätkusuutliku arengu kolme põhimõtet: oluline on ühiskondlik, keskkondlik ja majanduslik tasakaal (people, planet, profit).

Ehituse teekaart annab praktilise juhise nii era- kui avalikule sektorile rohepöörde läbiviimiseks ehitussektoris. Teekaart analüüsib ehitussektori jalajälge kogu elukaare ulatuses - alates maavarade kaevandamisest ja ehitusmaterjalide tootmisest kuni ehitise kasutusaegse mõju ja ehitusjäätmete utiliseerimiseni. See tähendab hoonete puhul ka nende asukoha planeerimist ja teede puhul kogu liikuvuse planeerimist.

Teekaart lahendab kliimakriisi esitatud väljakutseid: kuidas ehitada tulevikus hooneid ja teid nii, et ehitussektor oleks majanduslikult elujõuline, kuidas tagada Eesti inimeste elukvaliteedi säilimine ning kuidas täita Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnanõudeid ning 2050 kliimaneutraalsuse eesmärke.

Teekaardi kogutud andmeid hakatakse tulevikus automaatselt uuendama, ning sellega ühes kaasajastama ka tekstina ära toodud soovitusi, et teekaart oleks kasutatav kuni Eesti ja Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamiseni aastal 2050.

Kui küsida, mida saaks praegu ettevõtted teha, siis juba praegu saavad ettevõtted ehitusprojektides tarkvara abil alustada projekteerimisfaasis süsinikujalajälje ehk keskkonnamõju kvantitatiivet mõõtmist ning juhtimist. “Tutvuge madalsüsinikehituse uuringu ja näidiskalkulaatoriga ning seejärel konsulteerige ehitise olelusringi (Life Cycle Assessment, LCA) hindajatega,” soovitas Pere.

Ehituse teekaart on üks viiest Rohetiigri planeeritud teekaardist. Esimene valminud on Energia teekaart, mis võeti möödunud aastal hästi vastu nii era- kui avaliku sektoris. Ehituse teekaart valmib koostöös ja avatud dialoogis ehitatud ruumi erialaliitudega, ülikoolide, Põhjamaade ehitussektori teekaartide valmistajatega ning jätkusuutliku ehituse organisatsioonidega.

Ehituse teekaardi loomist on soovitanud nii Vabariigi Valitsuse loodud Rohepoliitika ekspertrühm. Ka Madalmaades, Norras, Rootsis ja Soomes on valminud ehitussektori teekaardid, mis aitavad valdkonnal muutuda kliimaneutraalseks ning Eesti teekaart võtab arvesse nende teadmisi ja kogemusi.

Töögrupp, mis koostab ehituse teekaarti, koosneb umbes tosinast inimesest. Töögrupis on esindatud Kalle Vellevoog (Eesti Arhitektide Liit), Andres Sevtšuk (Massachusetts Institute of Technology), Elar Vilt (Eesti Puitmajaliit), Marek Rannala (Liikuvusagentuur), Anni Oviir (LCA Support), Maria Freimann (What If), Miina Karafin (Nordecon), Veiko Seliste (Ehitustrust), Ursel Velve (Mainor Ülemiste), Andres Rammul (Nordkalk), Marko Leemet (Maru Ehitus), Eneli Liisma (Merko Ehitus Eesti), Olavi Grünvald (Finantsakadeemia), Jüri Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ja Pärtel-Peeter Pere (Miltton Group). Ehituse teekaardi Nõukogu koosneb erasektori toetajatest, kes kogunevad kord kuus.

Rohetiiger on 2020. aastal tegutsemist alustanud sektoritevaheline koostööplatvorm, mille eesmärk on tasakaalus majanduse plaani koostamine, selle õpetamine ja rakendamine.