Vähe on riike, kus hariduskulud Eesti omasid ületaksid

Jaak Aaviksoo. Foto: Konstantin Sednev

Tarkusekuu tõi jälle päevakorrale meie hariduselu murekohad, neist kõige silmatorkavamana heade noorte õpetajate puuduse ja selle peapõhjusena madala palga. Probleemile lisas dramaatikat noore haridustegelase preemia pälvinud Andres Juure roosiaia vastuvõtul peetud prohvetlik kõne, milles ta ennustas Eestile õpetajate puudusest tulenevat vaimupimedusse vajumist juba eelseisval viiel aastal. Päris must perspektiiv.

Samal ajal on justkui märkamata tõsiasi, et Euroopa statistikaameti andmeil ulatuvad Eesti avaliku sektori hariduskulutused 6,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), jäädes alla vaid Rootsile (7 protsenti) ja olles ühel pulgal Belgiaga. Euroopa Liidu keskmine on 5 protsenti ja naaberriigis Soomes on need 5,9 protsenti​ SKTst. Ka mujal maailmas on vähe riike, kus hariduskulud Eestit ületaksid.

Kui võrrelda hariduskulutuste osa kogu avaliku sektori kuludes, siis on Eesti 14,4 protsendiga Euroopa Liidu kindel liider (keskmine on 9,4 protsenti ja Soomes 10,3 protsenti). See tõsiasi võiks veidi vähendada poliitiliste otsustajate silmakirjalikkuses süüdistamist – justkui rõhutavad nood vaid sõnades hariduse tähtsust.