Ajaloolasest linnavolinik: Paide vajab Vabadussõjas langenud kangelaste monumenti

Võidupüha mälestushetk vana rahvamaja juures Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ajaloolasest Paide linnavolinik Ründo Mülts nendib, et vaagides Vabadussõja Paide senise Vabadussõda langenud järvalaste mälestusmärgi (vana rahvamajaga) saatusega seotud olukorda ja nähes huvi antud piirkonna arendamise vastu, tuleb püstitada Paidesse tõeline Vabadussõjas langenud Järvamaa kangelaste monument.

Nagu tsiviliseeritud rahvastele kombeks, asus Eesti rahvas kohe pärast Vabadussõda oma langenud sõdurite mälestuse põlistamisele. Selle töö tegid ära kodanikualgatuse korras moodustatud piirkondlikud Vabadussõjas langenud kangelaste mälestusmärgi püstitamise komiteed. Loodud paigad said keskseks kohaks riiklike tähtpäevade tähistamisel piirkonnas nii ennesõjaaegses Eestis kui ka omariikluse taastamise järel.

Paide linnas läheneti Eesti vabaduse aadet tähistava mälupaiga loomisele ja mälestuse säilitamisele tavapärasest erinevalt. 1925. aastal moodustati Paides Vabadussõjas langenud Järvamaa kangelaste mälestusmärgi püstitamise komitee, mis võttis eesmärgiks rajada Paidesse traditsiooniline mälestussammas. Kuna aga linn vajas hädasti kultuurisündmuste korraldamiseks sobilikku hoonet, siis otsustati oktoobris 1926, et langenud järvamaalaste mälestuseks ehitatakse hoopis uus rahvamaja. Sama ebatavaline, nagu langetatud otsus, oli ka selle teostamise viis. Nimelt oli maakonnavalitsus ostnud Pikaküla mõisa härrastemaja, mis kavatseti palkhaaval lahti võtta, Paidesse vedada ja seal ühiskondliku funktsiooni täitva hoonena kokku panna. Tegelikult ei sobinud mõisa peahoone kuigivõrd maavalitsuse vajadusteks ning kui kangelaste mälestuse jäädvustamise komitee pöördus maakonna volikogu poole ettepanekuga hoone rahvamajaks muuta, leidis see soov poolehoidu. Vabadussõjas langenud kangelaste mälestuseks püstitatud hoonele pandi nurgakivi 29. mail 1927. aastal ja pidulik avamine leidis aset 3. veebruaril 1929. aastal. Nurgakivi panekul osales riigivanem Jaan Teemant, maja avas Kaitseliidu ülem Johannes Roska.

Ründo Mülts Foto: Dmitri Kotjuh

Ennesõjaaegses Eestis tegutses rahvamaja ruumides mitu Paide seltsi: spordiselts Järvapojad, teatriselts Voog, karskusselts jne.

1940ndate II poolel oli maja koduks ka Paides tegutsenud kutselisele Narva teatrile.

Rahvamaja ülesandeid täitis hoone kuni 1987. aastani, olles paidelaste jaoks armastatud kultuurielu keskuseks. Tänase Paide Muusika- ja Teatrimaja hoone valmimisest hoolimata leiti, et ka vanal rahvamajal võiks olla koht linnaruumis.

1989. aastal avas Järvamaa Muinsuskaitse Selts vana rahvamaja seinal mälestustahvli.

Kuna rahvamaja oli väga lohakalt hooldatud, oli see küllaltki haletsusväärses olukorras. Tühjana seisva maja sai enda bilansi Kaitseliit, aga viimane loobus hoone kasutuselevõtust. Tühjalt seisva ja laguneva kultuuritempli omandas OÜ El-San, kes sellega on vastavalt oma võimalustele suutnud hoonet säilitada. 2005. aastal taasavati vanal rahvamajal mälestustahvel tekstiga, mis annab teada selle hoone olulisusest. Graniidist mälestustahvlil on Vabadusristi kujutis tammeokste vahel ja selle all tekst: „Paide Rahvamaja. Püstitatud Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud Järvamaa kangelaste mälestuse jäädvustamiseks. Avatud 3. veebruaril 1929. aastal“.

Paide vana rahvamaja suurim väärtus seisneb selles, et teist sarnast mälestusmärki ei leidu kogu Eestis, ehki Vabadussõjas langenute mälestuseks pühitseti ka Keila koolimaja, Märjamaa kiriku väravad ja Vigala kiriku torn.

Vabadussõjas langenud Järvamaa kangelastele pühendatud hoone, Paide vana rahvamaja, täieliku lammutamise ja sinna uue hoone püstitamisega on linn ja kogu maakond kummalises olukorras. Tekib küsimus, et kuidas Paide linn ja Järvamaa kavatseb Vabadussõjas langenute mälestust põlistada ning mil viisil säilib ja on avalikkusele eksponeeritud linna püsititatud Eesti ühe ainulaadsema mälestusmärgi lugu ning asukoht.

Samas on probleem ka selles, et ilma suuremate investeeringuteta ning kindla funktsioonita jääb niivõrd suur ja mastaapne hoone lagunema.

Tulles tagasi vana rahvamaja kui Vabadussõja monumendi püstitamise aega, siis võime 1926. aastal ilmunud ajalehest Järva Teataja lugeda: „Juhatuse arvates ei olevat praegu 300.000 margalise kapitali juures võimalik langenud kangelastele väärset mälestusmärki ehk monumenti püstitada. Puuduvad väljavaated kust kapitali juurde saada, mis kaugelt suuremat summat nõudvat. Seepärast tulnud juhatusel mälestusmärgi püstitamise esialgsest kavatsusest loobuda ja tarviliku kapitali soetamiseks kaudsele teele asuda. Nimelt olla väga otstarbekohane kui komitee otsustaks olemasoleva kapitali määrata Paide seltsimaja ehk rahvamaja ehitamiseks. Paide rahvamaja peaks abinõuks ehk teatavaks vaheasteks olema mälestusmärgi tekkimisel“.

Vaagides Vabadussõja Paide senise mälestusmärgi (vana rahvamajaga) saatusega seotud olukorda ja nähes huvi antud piirkonna arendamise vastu, tuleb püstitada Paidesse tõeline Vabadussõjas langenud Järvamaa kangelaste monument. Sellekohane seisukoht tuleb anda paralleelselt vana rahvamaja tuleviku planeerimisega.