Vaid järvakad ei tea palju võivad põtru küttida

Copy
Põder kraavis
3. juuni 2018
Tehtud Türi vallas
See oli Annika Ratile tuttav pildistamiskoht.
«Ühel hetkel avastasin kraavist suure looma. Esmaemotsioon oli ehmatus. Vahest on põder viga saanud, miks muidu ta kraavis on. Hakkasin põdrale tegema teise põdra häält, et ta helile reageeriks. Ei reageerinud. Tegin vahepeal paar pilti, kuid jätkasin siis häälitsemist. Lõpuks see mõjus, põder keeras näo minu poolt, sain otsavaate pildi kätte ja seejärel ajas loom end rahulikult kraavist püsti.
Oli hästi palav ilm, nagu sel suvel need olid. Tundus, et põder nautis kraavivees sulistamist täiega.»
Põder kraavis 3. juuni 2018 Tehtud Türi vallas See oli Annika Ratile tuttav pildistamiskoht. «Ühel hetkel avastasin kraavist suure looma. Esmaemotsioon oli ehmatus. Vahest on põder viga saanud, miks muidu ta kraavis on. Hakkasin põdrale tegema teise põdra häält, et ta helile reageeriks. Ei reageerinud. Tegin vahepeal paar pilti, kuid jätkasin siis häälitsemist. Lõpuks see mõjus, põder keeras näo minu poolt, sain otsavaate pildi kätte ja seejärel ajas loom end rahulikult kraavist püsti. Oli hästi palav ilm, nagu sel suvel need olid. Tundus, et põder nautis kraavivees sulistamist täiega.» Foto: Annika Ratt

Maakondade jahindusnõukogud on seni kokku leppinud vähemalt 4451 põdra küttimise, täpne küttimismaht pole veel selgunud üksnes Järva maakonnas.

Jahti peetakse selleks, et ulukite arvukus tasakaalus hoida. Lähtuvalt Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandest soovitatakse Eestis küttida 4800 põtra, et vältida metsakahjustuste suurenemist.

Sügise saabumisel alustavad jahimehed peamise jahihooajaga, suurulukitele peetavate ühisjahtidega. See ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.

Tagasi üles