Igal aastal vigastab ennast oma kodus kukkumise tagajärjel ligi tuhat eakat või erivajadusega inimest.

Foto: Pixabay

Eakate või erivajadusega inimeste kodukeskkonnas toimunud kukkumiste arv Päästeameti väljakutsete põhjal on viimase kolme aasta jooksul kasvanud. 2018. aastal registreeriti kodudes 701 kukkumist, 2019. aastal 726 kukkumist, 2020. aastal 796 kukkumist ning 2021. aastal oli juhtumeid juba 943. 2020. aastal suri surma põhjuste registri andmetel juhusliku kukkumise tõttu 183 inimest. Vähemalt kolmandiku juhtude puhul on teada, et kukkumine leidis aset kodukeskkonnas.

Kõige rohkem kodukeskkonnas kukkumisi oli 2021. aastal Ida- Virumaal- 100 000 elaniku kohta oli neid 249. Elanike arvu kohta oli sündmusi aga kõige rohkem samuti Ida-Virumaal, aga ka Läänemaal ja Viljandimaal- vastavalt 249, 96 ja 76 kukkumist.

Päästeameti loodud profiili järgi on kodus kukkunud inimene 76- aastane, üksi kortermajas elav, kroonilisi haigusi põdev eakas. Ta on liikumisraskustega, erivajadusega, ratastoolis või voodihaige, kes on kukkunud voodist, tualetis või vannitoas ning ei saa enam püsti.

“Olukorra tõsidusest annab aimu näiteks üks kõnekas fakt, et neljakümnes kodus on käinud päästjad kukkumise tõttu rohkem kui ühel korral,” märgib Päästeameti ennetusosakonna juhataja Janika Usin ning lisab, et väljakutsele jõudes avaneb päästjatele alati nukker vaatepilt, kus eakas on kukkumise tagajärjel olnud abitus seisundis juba väga pikalt ning enamasti mõjutab kukkumine eaka edasist iseseisvat hakkamasaamist oluliselt.

Usin toonitab, et abi õigeaegne andmine eakale jääb enamasti ühe takistuse taha. “See on lukustatud uks, kuhu on võtmed sissepoole ette jäetud,” ütles Usin ning lisas, et ka sellist olukorda peaks kindlasti vältima ning leidma usaldusväärse naabri, kellele jätta varuvõtmed.

Probleemi teadvustamiseks, diskussiooni loomiseks ühiskonnas ning eakate käitumusliku muutuse saavutamiseks ning pikemas vaates ka õnnetuste vähendamiseks on Päästeamet alustanud infokampaaniat “Loo omale kodus kindel jalgealune.”

Selleks kutsume eakaid ja nende lähedasi oma kodu üle vaatama ning vajadusel kohandama turvalisemaks. “Oluline on kodu kriitilise pilguga alates põrandast kuni laeni üle vaadata ning vajadusel paigutada mööbel nii, et liikumistrajektoor oleks võimalikult vaba, maas ei ole asju, mis võivad jalgade külge takerduda või kõrgendusi, ebatasasusi, mis võivad liikumist takistada,” tõi Usin välja. Samuti on tähtis paigutada enim kasutust leidvad asjad käeulatusse ning mõelda ka riietuse ja jalanõude peale, mis peavad olema mugavad, mittelibiseva tallaga ning ei takerdu liikumisel mööbli külge.

Perearst Argo Lätt lisab, et nii koos kui üksi elavate eakate aga ka erivajadusega inimeste puhul on kõige olulisemaks teguriks nende tervis. “Väga oluline on, et eakas oleks füüsiliselt aktiivne, jälgiks oma tervist ning muutusi kehas, võtaks vajadusel regulaarselt ravimeid ning külastaks arsti,” lisas Lätt.

Näited Päästeameti kukkumistega seotud väljakutsetest:

• 80+ vanuses naine lõi kukkudes pea ära ning ei suutnud püsti tõusta. Abivajajast teatas naaber. Päästjad avasid kiirabile ukse.

• 74-aastane naine kukkus ning jäi selle tagajärjel kolmeks päevaks põrandale. Päästjad sisenesid eaka koju rõdu kaudu ja avasid ukse seestpoolt, et kiirabi tuppa pääseks.

• 68-aastane naine kukkus ning kuna ta ei saanud püsti, siis karjus appi. Naabrid olid ukse taga, kuid tuppa nad ei pääsenud kuna uks oli lukus. Päästjad sisenesid korterisse akna kaudu.

• Päästeametisse helistaja kuulis trepikojas naise appi karjumist. 92-aastane naine oli voodist välja kukkunud. Päästjad avasid sõrgkangiga ukse, et kiirabi teda abistama pääseks.

• Häirekeskusesse teatati, et naaberkorterist on kuulda appikarjeid. Kohale saabunud päästjad sisenesid korterisse akna kaudu ning leidsid korteri vannitoast vanni kõrval kukkunud eaka naise, kes kiirabile tervisekontrolliks üle anti.

• Häirekeskusele helistasid majaelanikud, kes polnud juba nädal aega oma 67-aastast naabrit näinud. Paraku leiti kukkumise tagajärjel saadud traumaga naine kodust surnuna.

• 89-aastane naine ei võtnud päeva jooksul telefoni ja ei vastanud ka uksekellale. Lähedasel oli küll võti, kuid siseneda proovides selgus, et uksel oli seespool riiv ees. Päästjad sisenesid tuppa rõdu kaudu ning selgus, et kannatanu oli vannitoas kukkunud.

Näpunäiteid kodu turvaliseks muutmiseks:

• eemalda või kinnita lahtised vaibad ja põrandakatted

• korja põrandalt ebavajalikud asjad, et need ei takistaks liikumist

• varusta kõik trepid käsipuuga või kui võimalik, siis väldi treppe

• eemalda või kinnita ebastabiilsed (logisevad või suisa katkised) mööbliesemed

• paiguta mööbel nii, et liikumisteed oleksid vabad

• aseta enimkasutatavad esemed käepärasele kõrgusele

• kodus liikudes väldi rippuvaid kangaid

• lase välja vahetada või karestada libedad põrandapinnad

Näpunäited, kuidas ise ohutult käituda:

• kasuta vannitoas vajadusel käepidemeid, dušiistet, kõrgendatud tualetipotti

• kasuta öösel liikudes valgust ja võimalusel automaatset valgustust

• kasuta stopperiga susse või sokke

• ole füüsiliselt aktiivne; kontrolli regulaarselt oma tervist; palu vajadusel majapidamistöödes abi; riietu istudes; püsti ja istesse tõuse rahulikult ja aeglaselt

• vajadusel kasuta liikumiseks abivahendeid

• ole vajadusel valmis loobuma senistest harjumustest. Näitekst, et vältida treppidest käimist, ära pelga kohandada oma elu maja alumisele korrusele ja selleks muutuseks lähedasi appi kutsuda.

Algatus toimub kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismid 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks kodukeskkonnas“ projektiga „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused.“